Muistsed kaardid
Kaarditegemise vajadus sündis kauplemise käigus. Kaupmehed rändasid üha pikemate
vahemaade taha ja pidid oma teekonna hoolsalt meeles pidama.
Kõik algelised rahvad oskasid oma rännuteid joonistada omalaadsete kaartidena kas
maapinnale pulgakestest või mõnele püsivamale materjalile (toht, nahk).
Näiteks, et ürgookeanis ujub kilpkonn, kelle peal
seisavad neli elevanti, kes hoiavad oma peade peal lamedat maad.
Egiptlased kujutasid maad ja taevast kahe jumalana, kellest üks lamab maas ja teine on
tema kohal taevaks.
Kreeklased kujutasid ette, et Maa on ümbritsetud ookeaniga ja et kuskil on maakera äär.
Vahemere suurimaid mererahvaid olid kreeklased. Nad
kaubitsesid Vahemere äärsete linnadega, kust veet Kreekasse vilja, loomi, soolatud kala
ja orje. Kreekast viisid laevad välja veini, õli, keraamilisi kanne, riiet, ehteid ja
teisi luksusesemeid.Nii laienesid kreeklaste teadmised maailmast.
Umbes 325. a.e.m.a. sõitsid kreeklased oma laevadega ka Põhja-Euroopasse.
Ühe kaubalaeva pardal läks retkele ka maadeuurija Pytheas.
Kõigepealt külastas ta Suurbrittannia saart, kus kaevandati tina. Tina oli väga oluline
komponent pronksi valmistamisel ning seda veeti Britanniast välja Vahemeremaadesse, kus
seda polnud.
Edasi jõudsid Pythease laevad põhjamaadesse, arvatavasti Läänemerre. Läänemere
äärsete maade randadest võis leida palju merevaiku, mida kreeklased väga
hindasid.Läänemerel nähti ka, et meri võib jäätuda ja taevasse ilmuvad
virmalised.Pytheast üllatasid väga ka põhjamaa valged ööd ja lumi.
Läänemerest sõitsid laevad mööda suuri jõgesid Musta merre ja sealt tagasi
Vahemerre. Nii tehti Euroopale peaaegu ring peale.
Kasutades Pythease jutustusi, koostas geograaf Eratosthenes
oma maakaardi.Kreeklastele tuntud maismaa oli üksainus suur manner. See oli ümbritsetud
ookeanist ja paljudest meredest ning lahtedest. Sedasama ookeani peeti hiiglasuure jõe
osaks, mis pidi ümbritsema kogu tolleaegset maailma.
Eratosthenese arvates, pidi põhjas asuma inimestele sobimatu kliimaga külmvööde ja
lõunas kuum palavvööde. ta uskus, et teisel pool lõunapoolset palavvöödet elavad
antipoodid - tagurpidi inimesed, põhjas aga koerakoonlased ja teised hirmsad elukad.

Kuidas oleks võimalik kaarte koostada:
- Ise reisides ja kaardistades (see variant on hea, sest saadakse autentsed andmed, kuid
ükski rännumees ei jõua läbi rännata kogu maailma);
- Vesteldes paljude reisimeeste ja kaupmeestega, pannes kirja ja võrreldes nende
reisikirju (kaugused võivad olla valed, andmed võivad olla pisut ebatäpsed, moonutatud
ja sisaldada väljamõeldisi, et teisi rändajaid eemale peletada).Sellisel meetodil
saadud andmed on palju ülevaatlikumad.
Küsida lastelt, kumba meetodit nad ise kasutaksid, kumb meetod on parem.
Jagada lapsed rühmadeks. Anda igale rühmale üks ümbrik
mingi maa kaardi ja kirjeldusega.
Rühma liikmed peavad selle kirjelduse ümber kirjutama, lisades väljamõeldisi
(võimalikult usutavaid).
Seejärel vahetavad rühmad oma kirjeldused ja proovivad nende põhjal koostada kaarti.
Kas kirjelduse järgi kaart vastas tegelikkusele?
Kontrolliks on pärast esialgne ümbrik.
Kas selline maakaardi tegemise meetod on täpne?