2.Maasillad, parved ja hoovused.
Kustkaudu said ürgsed inimesed rännata?

Oletatakse, et inimese algkodu oli Aafrikas, kuid selle kohta on ka teisi teooriaid. Täpseid tõestusi pole võimalik leida, sest inimesed kujunesid välja väga ammu.
Erinevatel ajajärkudel liikusid kütid loomakarjade järel Aafrikast Aasiasse ja Euroopasse. Seal hajusid inimesed elama kõigisse neile soodsatesse elukohtadesse üle kogu Maa.
Milline maastik takistas ja milline soodustas ürginimeste rändamist?

Esimesed maanteed olid jõed.Mööda jõgesid oli lihtsam läbida pikki vahemaid, sest puudusid korralikud teed.Tänapäevalgi on Aafrika ja Ameerika dzunglites peamisteks liikumisteedeks jõed.
Alguses sõideti mööda jõgesid kokkuseotud puutüvedega, hiljem õpiti meisterdama paate ja teisi veesõidukeid.

Mille järgi orienteerusid esimesed inimesed?

Päikese järgi ilmakaarte määramine.
Taevakaardid, Põhjanaela kasutamine.
/L. Hobben "Viistuhat ..." lk. 2-3./
/J. Jaaniste "Täheatlas" lk. 34-37./

Kuidas jõudsid esmaasukad Austraaliasse ja Lõunamere saartele?

Parved olid arvatavasti esimesed meresõidualused. Parv valmistati omavahel kokkuseotud palkidest. Sidumiseks kasutati pikka kiududest keerutatud köit. Sellise parve liitekohad said suurtes lainetes painduda ning olid vastupidavad. Parved liikusid edasi hoovuste ja pärituulte toel. Tuule püüdmiseks oli parvel suur puri, tüüri hoidmiseks tugev mõla ahtris.

Esimesed meresõitjad asusid parvele kogu oma maise varaga ning usaldasid end ookeani meelevalda. Nad ei teadnud, kui kaua võib nende sõit kesta ning kus nende parv randub. Pika merereisi jaoks olid parvel elusad sead, koerad, kanad. Võrkudega püüdsid nad toiduks kalu. Veepuuduse korral võidi tooreste kalade imemisest saada ka vett, sest soolane merevesi on joogiks kõlbmatu. Kaasasolevad kookospähklid kustutasid janu ja olid ka toiduks. Kimbuks kokkuseotud kookospähklid püsisid hästi vee pinnal ja võisid niiviisi täita päästevesti ülesannet. Selliste parvedega purjetasidki esmaasukad Lõunamere saartele.

T. Heyerdahl "Kon-Tiki".

Norra etnograafi ja uurimisreisijat Thor Heyerdahli huvitas, kuidas esimesed inimesed rändasid.
Ta oli veendunud, et juba väga ammu oskasid inimesed ehitada avameresõiduks kõlblikke aluseid. Köitega kokkuseotud parved kannatasid ka sõitu avamerel.
Et oma oletust tõestada, purjetas ta üle Vaikse ookeani balsapuust parvel "Kon-Tiki"."Kon-Tiki oli ehitatud vanaaegsete parvede eeskujul. Pardale võeti vaid selliseid toiduaineid, nagu oleksid saanud kasutada muistsed inimesed. Parv läks teele Lõuna-Ameerikast ja liikus hoovuste ning tuultega üle Vaikse ookeani ning jõudis ühe lõunamere saare randa.

Koostööd arendav mäng:

Lapsed reastavad vajalikkuse järjekorras 10 antud asja, mida võtta kaasa parverännakule (algul üksi ja pärast rühmatöös, põhjendades oma otsuseid).

Kuidas asustati Ameerika?

Kõiki mandreid ei asustatud mere kaudu. Aeg-ajalt on mandrite vahel eksisteerinud maasillad, mida mööda inimesed ja loomad said liikuda ühelt mandrilt teisele. Üks selline maasild ühendas Siberit ja Alaskat ning oli ühendusteeks Aasia ja Ameerika vahel (Beringi maakitsus).
Kui esimesed eurooplased Ameerikasse jõudsid, elasid seal punanahksed indiaanlased. Nende esivanemad olid tulnud Ameerikasse põhjas asuvat maasilda mööda Aasiast. Sellepärast sarnanevad indiaanlased oma välimuse poolest hiinlaste ja teiste mongoliidsete rahvastega.