Üheskoos moodustavad Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandrid Ameerika maailmajao, mida nimetatakse ka Uueks maailmaks vastandina varem tuntud Vanale Maailmale (Euroopale, Aasiale, Aafrikale).
Põhja-Ameerika rannajoon on vähe liigestatud, välja
arvatud arktiline põhjarannik.
Kogu Ameerikat läbivad tohutu suure selgroona Vaikse ookeani ranniku lähedased kõrged
mäeahelikud, mis algavad Põhja-Ameerika Kordiljeeridega ja tungivad edasi
Lõuna-Ameerikasse Andide nime all. Piirkonnas on sageli maavärinaid ja mitmeid
tegutsevaid vulkaane.
Mäeahelikest ida pool asuvad avarad madalikud.
Liikudes põhjast lõunasse läbime erineva kliimaga paigad Ameerikas:
Põhja-Jäämere äärsed alad on kaetud tundratega, mis lõuna poole liikudes
asendub okasmetsadega. Siinsed okasmetsad erinevad Euraasia okasmetsadest
peamiselt puuliikide poolest - hõbekuused, ebatsuugad ja teised hõbejate okastega puud
on siin valdavad.
Okasmetsad asenduvad soojemates paikades lehtmetsadega, kus kasvavad ka tuntud
suhkruvahtrad.
Koos niiskuse vähenemisega muutub mets hõredamaks, kuni läheb üle avaraks rohumaaks - preeriaks.
Põhja-Ameerika kaguosa on soe ja niiske - suurte jõgede, Missisipi ja Missouri,
kallastel laiuvad ulatuslikud sooalad.
Edelaosas on maapind suhteliselt mägine ja kõrge ning kannatab suure veenappuse all,
ehkki siit voolab läbi üks suurimaid Ameerika jõgesid - Colorado. Siin laiuvad suured kõrbealad.
Lõuna-Ameerika mägistel Vaikse Ookeani rannikualadel asub palju kõrgplatoosid
ja kõrglavamaid.
Mägedest ida pool asuvad Amasoonase jõe ja paljude lisajõgede kallastel soised
madalikud, kus kasvavad lopsakad troopilised vihmametsad.
Lõuna-Ameerika rohumaad, savannid asuvad Amazonase madalikust põhja pool.
Lõuna-Ameerika idaosas, teisel pool Amazonase madalikku asuvad preeriasarnased rohumaad -
pampad.
Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Tulemaa on tänu suure jäise mandri lähedusele kuiva ning
külma kliimaga.
Kasutame raamatuid "Loomad ja nende elupaigad" (sarjast "Aken
maailma"),ENEKE-sest leiame mõisted vihmamets, pampa, preeria.
Mis seal kasvab ja kes seal elavad?
Joonistame kaarte.
Põlisasukad
Ajalugu ei tea pärismaalastega julmemat käitumist, kui see, mis toimus pärast
Ameerika avastamist Lõuna-Ameerikas.
Indiaanlased
Ameerikasse veeti tööjõuks ka hulgaliselt neegerorje Aafrikast.
Praegune Ameerka rahvastik koosneb peamiselt sisserännanud eurooplastest, aasialastest,
orjade järeltulijatest, segaverelistest ning vähesel määral ka indiaanlastest.
Kodus: Kuidas sina oleksid toiminud, kui oleksid olnud
Ameerika esmaavastaja?
Lapsed võiksid mõelda, milline oleks maakera siis, kui indiaani kultuurid oleksid alles
jäänud ja Lõuna- ning Põhja-Ameerikas elaksid hoopis indiaanlased.
Kui sind huvitavad indiaanlased uuri seda linki - http://hanksville.phast.umass.edu/misc/indices/NAnations.html
