17. Euraasia.

Kontuurkaardi täitmine.
Maailma suurim manner Euraasia koosneb kahest maailmajaost, Euroopast ja Aasiast, mida mõtteliselt lahutavad Uurali mäed ja Must meri. Jaotus kaheks maailmajaoks tuleb sellest, et vanadel aegadel arenesid Euroopa ja Aasia riigid eraldi ja olid ühenduses vaid kaubateede kaudu.
Aasia nimi on tulnud arvatavasti babülooniakeelsest sõnast "assu", mis tähendab päikesetõusu-, hommikumaad. Euroopas asusid õhtumaad.

Euraasia mandrit poolitavad maailma kõrgeimad mäestikud: Himaalaja mäestik ja Tiibeti kiltmaa. Himaalajas asub maailma kõrgem mäetipp Dzomolungma (8848 m).
Mäed tekkisid Hindustani poolsaare kokkupõrkel Aasiaga. Piki Vaikse ookeani rannikut jookseb vöönd, kus on sageli maavärinaid ja palju aktiivseid vulkaane.
Mäeahelikud paiknevad rannikuga rööbiti - ookeani mõju ei ulatu mägede taha, siin valitseb mandriline kliima s.t. kuumad suved ja külmad talved.
Kahel pool suuri mäeahelikke asuvad madalikud: Lääne-Siberi madalik, Mesopotaamia madalik, Suur-Hiina madalik jt.
Madalikke läbivad suured, veerikkad jõed Ob, Jenissei, Leena, Amuur, Jangtse jt. Palju on ka soiseid alasid.

Loodusvööndid Euraasias
Missugused elusolendid asustavad Euraasiat. liikudes põhjast lõunasse võib Euraasia mandril näha suuremat osa Maa loodusvöönditest.
Uurime, millised need vööndid on.
Mida võime vööndite kohta lugeda ENEKE-sest ja raamatust "Loomad ja nende elupaigad"(sari "Aken maailma").
Kanname erinevad loodusvööndid skemaatiliselt Euraasia kaardile.
Kleebime kaardile õigetesse paikadesse ka vöönditele iseloomulikud elusolendid.

Põhja-Jäämere saartel asuvad külmakõrbed. Maapind on kaetud igijääja lumega, mis suviti sulab vaid mõne cm paksuselt lahti. Sulanud maapinna all aga on külmunud pinnas - igikelts.
Külmakõrbetes kasvab maapinnal vaid väheseid samblikke ja õistaimi.Need puhkevad õitsele ja viljuvad lühikese suveperioodi jooksul. Siin elavad jääkarud, hülged; rannakaljudel pesitsevad kajakad.
Polaaralade loomadel on tihe karvkate ja paks varurasvade kiht, mis kaitseb neid külma eest ja annab energiat.

Tundras sulab maapind rohkem. Tundra on kaetud samblike, sammalde ja puhmasjate põõsastega. Tundras kasvavad vaevapajud ja -kased, sookailud, jõhvikad. Suvel on siin palju sääski ja parme.
Tundra järvede ääres pesitsevad suured veelinnud - haned, lagled, kured. Tundras elavad põhjapõdrad, lemmingud, polaarrebased ja -jänesed, lumekakud.
Siin elavad ka mitmesugused põhjarahvad, kes tegelevad põhjapõdrakasvatusega, jahi ja kalapüügiga.

Lõunapool, kus saavad kasvada ka puud, algab põhjamaine okasmets - taiga. Taigas kasvavad männid, seedermännid, kuused, nulud. Hämaras metsa all leidub vaid samblaid jt. varjutaimi.
Siinsetes okasmetsades elab karusid, ilveseid, põtru, hirvi, hunte ja soobleid. Taiga loomad toituvad peamiselt käbidest ja marjadest või peavad jahti teistele loomadele.

Taigast lõuna pool laiub sega- ja lehtmetsade vöönd. Lehtpuud, nagu tammed, kased, haavad,pöögid, vahtrad, paplid jt. langetavad talveks lehed. Segametsas elab palju sarnsesid loomi kui okasmetsades. Piisonid, metssead, metskitsed eelistavad elada just lehtmetsades.

Seal, kus ilmad on palavamad asenduvad lehtmetsad madalate torkivate võsastikega, kus kasvavad õlipuud, oleandrid, apelsinipuud jt. soojalembelised puud. Kuivemates kohtades kasvavad vaid heintaimed.
Selliseid võsastikke leidub rohkesti Lõuna-Euroopas Vahemere kallastel, samuti Musta mere ääres.

Parasvöötme rohtlad on stepid. Steppides kasvavad rohttaimed (stepirohi), mis suvisel põuaajal kuivavad. Steppides elasid kunagi metshobused, antiloobid (saigad), mitmesugused närilised (suslikud, hamstrid, hüpikhiired),gepardid. Tänapäeval on enamik stepialasid üles haritud ja muudetud põldudeks.

Steppidest lõuna pool laiuvad kõrbed poolkõrbned ja kõrbed. Poolkõrb kattub vihmade ajal  rohuvaibaga.Siin leidub ka üksikuid torkivaid põõsaid - saksauule. Kõrbetes elavad kaamelid, kilpkonnad, sisalikud, varaanid, maod ja skorpionid. Kõrberahvad on rändkarjused-kaamelikasvatajad. Kaamel on tänapäevani nendei peamiseks toitjaks ja katjaks.

Mägedes võib kohata samasugust vööndilisust nagu liikudes lõunast põhja poole. Kui mäejalamil orgudes kasvab lopsakas troopiline taimestik, siis liikudes mööda mäekulgi kõrgemale, jõuame okasmetsade vööndi ja edasi pöösaste vööndi. Veel kõrgemal on mägedes rohttaimedega kaetud aasad millest ülevalpool saavad kasvada vaid samblikud. Kõrgmägede tippudel lasub lumi. Kõrgmägedes elavad kaljukitsed, jakkid, himaalaja karud, kalju- ja raisakotkad.Kõrgmäestiku kiskja on lumeleopard.

Mäeahelikest lõunas on niiske ja soe kliima. Siinsetes orgudes laiuvad kas põllud või dzunglid, kuskasvavad palmid ja bambusvõsad; mitmesugused puuviljad ja vürtsid. Lindudest võib kohata paradiisilinde, papagoisid ja paabulinde. Kõikjal lendavad värvilised liblikad. Loomadest elavad Euraasias orangutangid, ninasarvikud, pühvlid, hirved, india elevandid, tiigrid ja leopardid. Võib kohata püütoneid ja jõgedes krokodille.
/"Mowgli". - loomad./