16.Aafrika.

Uurime Aafrika kaarte.
"Loomad ja nende elupaigad" sarjast Aken maailma - lk.6-7 loomad kaardil.
ENEKE-se tingmärgid - kõrb, savann, vihmamets
Lapsed kannavad oma kaartidele asjad, mis pakuvad neile huvi ja teevad ka tingmärgid kaartide äärde.

Mäed ja vulkaanid, jõed, kosed ja järved

Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri (Gibraltari väin) ja Punane meri (Suessi kanal).
Aafrika rannajoon on väheste lahtedega, ka saari on Aafrikal vähe.
Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa.
Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid.
Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud.

Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed.
Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke.
Aafrika kõrgeimad tipud on sellel kiltmaal asuvad kustunud vulkaanid Kilimandzaaro (5895 m) ja Keenia (5199 m).
Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed.

Vahemere rannik on iidne kultuuripiirkond. Siin kasvavad õlipuud, apelsinipuud.

Rannikul asuvad mäestikud takistavad ookeanilt tuleva niiskuse jõudmist sisemaale. Seepärast asuvad Aafrika keskosas suured kõrbealad ja kuivemad alad.
Sahara kõrb - oaasides kasvavad datlipuud, liivaluidetes pesitsevad sisalikud ja maod. Kõrbeloomad on hüään, gepardid, raisakotkad ja kaamelid.
Sahara kõrbe osad on Araabia kõrb (Punase mere ja Niiluse vahel) ja Liibüa kõrb (algab Niiluse teiselt kaldalt).
Liibüa kõrbes pole aastate kaupa piiskagi vihma. Siin elavad maa-alustes koopataolistes ruumides matmata suguharud. Nii on nad kaitstud kõrvetava päikese ja öisete külmade eest.
Saharat läbivad iidsed karavaniteed ja tänapäeval ka autoteed. Sahara pole mitte igavesti olnud kõrb - ammustel aegadel laiusid siin rohtlad ja savannid, mis kliima muutudes kuivasid. Tänapäeval Sahara aina laieneb ja kasvab. Selles on süüdi liigne karjatamine.
Kalahari kõrb Lõuna-Aafrikas on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Taimi ja loomi on siin rohkem kui teistes kõrbetes. Siin elavad iidsed Aafrika asukad - bushmanid (võsainimesed). Nad on väga väikest kasvu ning kohastunud eluga kõrbetes. Bushmanid on kütid ja korilased nagu olid inimese esivanemad aastatuhandeid tagasi. Jahirelvadena kasutavad nad odasid, viskenuiasid ja mürgitatud nooltega vibusid.
Kalahari kõrbes kasvab huvitavaid kaktusesarnaseid piimalilli ja metsikuid arbuuse.
Namiibi kõrb asub Aafrika edelarannikul. Taimi siin peaaegu polegi, sest selles kõrbes ei saja sugugi vihma. Tuuled toovad külma udu Antarktikast ja liivatorme naabruses asuvast Kalahari kõrbest. Namiibi kõrbe rannikut kutsutakse Skeletirannikuks, sest hoovused ja salakavalad karid on siin hukutanud palju laevu. Siin leidub ka teemante. Koos Antarktikast tulevate külmade hoovustega tulevad siia poegima kauge Antarktika asukad - merilõvid.
Namiibi kõrbes uhkeldab ainsa taimena velvitshia. Ta on sugulane meie okaspuudega. Jäme vars on vaid mõnikümmend sentimeetrit kõrge. Kaks hiidlehte püsivad taime küljes terve elu (kuni 600 aastat). Kõrbe äärealadel kasvavad puukujulised aaloed.
Oaasid on rohelised saarekesed keset kõrbe, sest siin leidub vett. Kõrbeoaasides kasvavad datlipalmid. Öeldakse, et neil on "pea tules ja jalad vees". Nad pakuvad nii toitu, kiudu punumiseks kui ka puitu, mistõttu peavad araablased datlipalmidest väga lugu.
"Loomad ja nende elupaigad" sarjast Aken maailma - lk 50-51
"Saatana kõrb"

Savannid asuvad Aafrika keskosas.
Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid.
Kuivaperioodil langevad puudelt lehed, rohi närbub, loomad siirduvad mägedesse.
Niiskuseperioodil on lopsakas savann täis sebrasid, kaelkirjakuid, elevante ja ninasarvikuid. Savannides kasvab peamiselt kõrge rohttaimestik koos üksikute puude ja rohkete põõsastega.
Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi.
Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahuja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks.
Savannides elavad rändavad karjakasvatajate suguharud. Kohati on savann muutunud liigse karjatamise tõttu kõrbeks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed.
"Loomad ja nende elupaigad" sarjast Aken maailma - lk.38-43.

Järved - Victoria, Tanganjika - asuvad Aafrika keskosas.
Sealsetel aladel elavad flamingod, iibised, jõehobud, krokodillid. Ehitatakse parvedel kõrkjaonne, kõrkjatest paate.
Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused (Niilus). Suurimad jõed on Niilus (papüürus, Egiptuse riik), Niiger, Kongo ja Limpompo.
Suurim juga on Victoria juga.

Vihmametsad asuvad ekvaatori lähedal, Aafrika kõige soojemates ja niiskemates paikades . Siin ei ole aastaaegu - peaaegu igal õhtul sajab vihma. Taimekasv on vihma-metsades ülilopsakas. Kõige suuremad on hiiglaslikud lehtpuud, millel ripuvad liaanid. Paljudel puudel on toeks inimesekõrgused juured. Siin kasvavad lopsakad taimed nagu kookospalmid, kohvipõõsad, kakaopuud. Alusmets on samuti liaanidest läbi põimunud. Puu okstel kasvavad orhideed. Paljud loomad on kohastunud eluks puude otsas - ahvid. Siin elavad ka kääbus-jõehobud. Linnu- ja putukariik on väga värvikirev. Võib kohata sarviklinde, suuri liblikad jm.
Neegrikülad asuvad jõgede kallastel. Nende onnid on punutud pilliroost ja kaetud banaanilehtedega. Tillukestes istandustes kasvatatakse banaane ja mitmesuguseid teravilju.
Tänapäeval ähvardab metsi hävimisoht, sest vihmasajud uhuvad kiiresti minema kogu õhukese mullakihi, millelt puud on maha raiutud.Järele jääb kõrb.
Vihmametsad on maakera peamised hapnikutootjad.

Millised inimesed elavad Aafrikas?
Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on rahvastik Niiluse jõe kallastel ja Vahemere rannikul, hõre kõrbetes, savannides ja vihmametsades.
Aafrika põlisasukad on negriidse rassi esindajad, Põhja-Aafrika ammused asukad on ka araablased. Madagaskari elanikud malagassid pärinevad aga India ookeani rannikult.
Pärast Aafrika vallutamist ja muutmist asumaadeks on sinna ümber asunud ka teiste rahvaste esindajaid.

Osa aafrika hõime - pügmeed ja bushmanid - jäid küttijaiks-korilasteks (kiviaegse inimese tasemele) 20-nda sajandini.
Paljud aafrikas elavad hõimud tegelevad kas rändkarjakasvatuse või põllupidamisega.
Mõnedes Aafrika piirkondades kujunesid aga juba väga ammu välja ka riigid - Vana-Egiptuse riik Niiluse orus, lõuna pool Niiluse kallastel Kushi riik, Etioopias Aksumi riik, Lääne-Aafrikas Ghana kuningriik, Ida-Aafrikas Omaani sultaniriik.