15.Kuidas saada polaaruurijaks?

Polaaruurijad

- Millised raskused tabavad maadeavastajaid polaarretkel?
(Skorbuut, külmumine jäässe ja laeva purunemine.)
- Millised iseloomuomadused peavad olema polaaruurijal?
Oskus elada karmides polaartingimustes,
oskus valida õige varustus ja toidutagavara,
seltsimehelikkus ja sihikindlus.
- Millised kehalised omadused peavad polaaruurijal olema?

Lapsed arutavad, mida ja kuidas peavad nad endas arendama, et saada polaaruurijaks. Nad võivad koostada endale plaani enda sihikindlaks arendamiseks. Alati on oluline mõelda järele, mida me tahame saavutada. Miks ja millepärast me tahame seda? Mida on vaja teha, et meie soov muutuks reaalsuseks?

- Kuidas kasvas polaaruurijaks F. Nansen?

Kord, kui tulevane maadeuurija polnud veel seitsme aastanegi, juhtus tal kalapüügil õnnetus - terasest õngekonks lendas laia kaarega tema huule sisse. Meeleheitlikud katsed konksu välja saada ei andnud tulemusi. Hambad valust ristis jooksis poiss koju.
Kui ema tema huules konksu nägi, läks ta sõnalausumata kööki ja tuli noaga tagasi. Ise näost kahvatu, lõikas ta konksu otsustava liigutusega poja huulest välja. Väike Nansen ei teinud sellal piuksugi.
"Veel pole su käe haav kinni kasvanud, jalad on sul üleni kriime täis. Kes sinust küll saab," noomis ema. Nansen aga oli otsustanud saada maadeuurijaks.
Ema ei pannud pojale tema ettevõtlikust pahaks. Vaevalt aga oli vahejuhtum õngekonksuga ununenud, kui Fridtjof koos noorema vennaga jälle metsa kadus. Ka õnged olid kaasa võetud. Ema mõtles, et peagi poisid väsivad, kuid päev veeres, lastest aga polnud märkigi. Juba vajus ööpimedus maale ning inimesed ümbruskonnast aeti jalule. Võibolla on nad kaljulõhesse kukkunud!
Lõpuks, kesköö paiku, nägid otsijad kahte väikemeest, kes kärisenud riided seljas, vedasid väsimusest vankudes kahevahel suurt kalakorvi. Poisid olid sütel kala küpsetanud nagu tõelised robinsonid ning seejärel sügavalt magama uinunud...
Järgmisel päeval ütles ema poistele: "See, mis eile aset leidis, ei tohi enam kunagi korduda! Kui te jälle tahate pikki retki ette võtta, siis meie teid ei keela, tingimusel, et te alati meile ütlete, kuhu ja millal lähete. Te olete meile kõik, pidage seda meeles!"
Ja poisid ei vedanud alt. Suve läbi seiklesid nad metsades, magasid telgis ja koobastes, seadsid üles püüniseid, lasksid vibudega loomi ja püüdsid kalu. Nad toitsid ennast sellega, mida metsast leidsid. Nad avatasid uusi mandreid, pidasid lahinguid väljamõeldud vastastega, sõitsid kõigil maailma meredel sooritades üha uusi vägitegusid. Fridtjof tõmbas kõik, mis oli raske ja kättesaamatu, ta ei hoolinud pingutustest, et saavutada seatud eesmärki.
Talvel meisterdas Fridtjof endale kahest lauatükist suusad. Need polnud just kõige uhkemad - üks pikem, teine lühem, aga nendest piisas.
Sportlase kõva treening ei takistanud teda siiski õppimast. Väiksest peale tüütas ta kõiki oma küsimustega, hiljem aga õppis ise oma küsimustele raamatutest vastuseid leidma. Ta otsis seni, kuni leidis. Nansen mõistis , et maadeuurija ei saa olla harimatu inimene.

Polaaralad vallutasid Nanseni südame. Kord, olles laevaga hülgeid uurimas, märkas Nansen jäätükkide vahel ujumas ümmargust puupakku. Paljud meremehed olid varemgi näinud selliseid triivivaid puid, kuid ükski neist polnud seni mõelnud, kust need puutüved sinna satuvad. Nansen aga tõmbas palgitüki lähemale ja silmitses seda teraselt. Lühikesel männitüvel oli näha rikkumata koort ning nähtavasti oli see vees olnud üsna lühikest aega. Kust sai palk Gröönimaa rannavette? Ainuke koht Arktikas, kus tollal jõgesid mööda palke parvetati oli
Siber. Järelikult pidi olema merehoovus, mis tuleb Siberi rannavetest ja suundub üle Põhja-Jäämere Gröönimaale.
Kui männipalk sai triivida nii pika tee, miks ei saaks siis tugev laev tema jälgedes üle põhjapooluse triivida? See mõte jäi Nansenit saatma.Ta otsustas ehitada tugeva laeva, lasta sellel jääse külmuda ning triivida niiviisi poolusele.
Paljud pidasid seda hullumeelsuseks, sest just jääsekülmumine oli hukutanud paljud polaarekspeditsioonid.
Nanseni uurimislaev oli aga spetsiaalse konstruktsiooniga. Et taluda jää survet oli laevakere tugevdatud seestpoolt taladega ning meenutas ämblikuvõrku. Ümar laevakere pidi jäätükkide survel jää peale kerkima nagu kork.
Laev oli varustatud kaasaegse teadusliku aparatuuriga ning piisava toiduvaruga. Nansen pani oma laevale nimeks "Fram", mis tähendab: "Edasi!".

Mereretk kulges edukalt, kuid paariaastase triivimise järel märkas Nansen, et hoovus kannab jääsekülmunud laeva eemale Põhjapoolusest. Nansen otsustas ühes üritada pooluse vallutamist koerarakendil.
Mitu kuud suusatasid kaks meest koerarakendi kõrval pooluse poole, kuid reetlik hoovus viis ka neid üha kaugemale. Nansen otsustas tagasi pöörduda.
Ränduritel jõuda inimesteni omal jõul. Kuigi neil tuli talvitada pisikeses muldonnis,millel olid jääkarunahast katus ja korsten, jõudsid Nansen ja tema kaaslane aasta pärast tagasi kodumaale.
"Framist" ei olnud veel mingeid teateid. Arvati, et ta on hukkunud. Üksnes Nansen oli kindel, et laev peab vastu. Viimaks tuli telegramm: "Fram" jõudis täna heas seisukorras sadamasse. Kõik terved."
Nõnda lõppes Nanseni teaduslik ekspeditsioon. Kuigi Põhjanaba jäi vallutamata, koguti polaaralade kohta palju väärtuslikke andmeid.Nansenist aga sai eeskuju paljudele poistele, kes unistasid maadeavastamisest.

Millised Nanseni omadused tegid ta heaks polaaruurijaks?
Mida pidas Nansen tähtsaks (tähtis ei ole mitte ainult vallutus, vaid ka tundmatute alade põhjalik uurimine)?
Kas Nansensenist oleks saanud head polaaruurijat, kui ta oleks koolis looderdanud (Selleks, et saada maadeuurijaks oli vaja teadmisi.)?
- Kuidas lootis Nansen jõuda vallutamatule põhjapoolusele?
- Milliseid ettevalmistusi ta tegi?
- Nanseni uurimislaeva "Fram" ehituse iseärasused.
- Kas Nansen saavutas oma eesmärgi?
- Millised plaanid Nansen suutis ellu viia ja mida mitte?
- Mille poolest erines Nanseni ekspeditsioon eelmistest uurimisretkedest põhja?

Kodus: Lapsed võiksid järele uurida, kes ja kuidas avastas põhjapooluse.

Mismoodi läks Antarktika avastamine?

Kui kõik mandrid olid vallutatud, algas võidujooks poolustele.
Põhjapooluse vallutamist üritati nii suuskade, laevade kui lennukitega.
Tihti olid pooluse poole teel mitu erinevat meeskonda. Igaüks lootis, et avastaja au langeb temale.
Ka norralane Roald Amundsen ihaldas endale poolusevallutaja tiitlit.
Juba lapsepõlvest peale oli Amundsen imetlenud oma kaasmaalase Nanseni pooluseretki ja tema sihikindlust. Ta mõistis, et poolusevallutajal peavad olema vastavad kehalised eeldused ja teadmised. Kuid Amundesn oli väga kidura tervisega laps. Ometi ei heitnud ta meel, vaid hakkas ennast karastama, magades lahtise aknaga, suusatades ja kelgutades. Tema tahtejõud kandis vilja ja temast saigi polaaruurija.
Nüüd jäi vaid jõuda eesmärgile.
Amundsen oli just lõpetanud põhjalikud ettevalmistused põhjapooluse ekspeditsiooniks, kui sai kuulda põrutavat uudist:ameeriklane R. Peary oli temast ette jõudnud.
Amundsen oli väga pettunud.
Amundesni ekspeditsiooni käsutuses oli Norra kuulsusrikas uurimislaev "Fram".Kellelegi teatamata sõitis ta oma meeskonnaga välja Antarktika suunas, lootes ette jõuda ameeriklaste ekspeditsioonist.Jõudnud Kaplinna Lõuna-Aafrikas saatis Amundsen Norrasse teate, et kavatseb juba vallutatud põhjapooluse asemel üritada vallutada lõunapoolust, et tuua vähemalt ühe pooluse vallutamise au Norrale.

Lõunapooluse vallutamine kujunes traagiliseks.
Polaaruurija kogemustega hästivarustatud Amundesn liikus kiiresti pooluse suunas.Amundesnil olid kogemused ja hea ettevalmistus jääs ja lumes liikumiseks.
Ameeriklase R.Scotti ekspeditsioon lootis poolusele jõuda ponide ja mootorsaanide abiga. Kuid Antarktika kliima oli niisuguse vallutusretke jaoks liiga karm.Teekond oli väga raske. Üksteise järel hukkusid ponid. Mootorsaanid purunesid. Viimase osa teekonnast liikusid Scotti meeskonna liikmed jalgsi.
Suur oli nende pettumus, kui nad leidsid pooluselt eest võõra laagriaseme, millel lehvis Norra lipp. Kuu aja jooksul olid vaprad mehed 2 korda jõudnud lõunapoolusele.
Algas Scotti meeskonna traagiline tagasitee. Vaid 18 km kaugusel oma baasist hukkusid kõik pooluserühma liikmed.
Samal ajal lõppes Amundesni pooluseretk ühtegi inimest kaotamata.

- Millised ettevalmistused tegi Scoti ekspeditsioon Lõunapooluse vallutamiseks? Milliseid vigu ta tegi?
- Kas R. Amundsen toimis sinu arvates õieti või valesti, kui ta Põhjapooluse vallutamise asemel siirdus hoopis Lõunapoolusele?
- Kes jõudis esimesena lõunapoolusele?
- Mis sa arvad, kas Lõunapoolust oleks saanud vallutada ilma inimohvriteta?
- Mis on tähtsam, kas avastajaau või üheskoos saavutatud parimad tulemused?

Antarktika.

Antarktika on jäätunud manner lõunapooluse ümber. Jääkilbi all peitub maa. Mandrijää on siin kuni nelja kilomeetri paksune. Jää liigub mandri keskelt aeglaselt ranniku suunas.
Liustikuservad murduvad merre ja niiviisi tekivad jäämäed. Kui Antarktikat kattev jääkilp sulaks, tõuseks maailmamere tase kuuekümne meetri võrra.
Mandri südames valitseb igavene pakane. Rannikul on soojem, kuid seal möllavad tuuled ja lumetormid.
Antarktikas  valitseb äärmuslikult külm kliima ja tohutu madalad temperatuurid. Antarktikas elavad hülged ja pingviinid. Nad saavad toitu merest
Taimestik on siin vaene: järvedes leidub ohtrasti vetikaid, oaasides samblikke ja samblaid.
Soovi korral rääkida Antarktika uurimisjaamadest praegu.