Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata.
Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de
Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil
otsitavad Vürtsisaared.
Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult.
Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad
Hispaania lippude all teele tundmatusse.
Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat.
Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad
otsitava väina.
Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas, kuni viimaks
avanes ees peegelsile ookean.
Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal.
ahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike
toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda
jätkata.
Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud
meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud
nahka.
Kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda rahulikku ookeani, nägemata
kordagi maad.
Viimaks paistis ookeanis siiski roheline saar - see oli pääsemine ja ühtlasi ka
saavutatud eesmärk.
Kokkupõrgetes Lõunamere saarte pärismaalastega Magalhaes hukkus, kuid tema laevad
jätkasid teekonda.
Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis
kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria".
Magelhaes näitas oma reisiga, et Maa on tunduvalt
suurem, kui seda oletati. Euroopa ja Aasia vahele tuli lisaks Atlandi ookeanile paigutada
veel hiiglaslik Vaikne ookean.
Meremeestele sai selgeks, et kõik ookeanid on omavahel seotud, nii, et moodustub ühtne
Maailmameri.
Kui ümbermaailmareis oli lõppemas, said maadeavastajad teada, et nad on oma reisiga ajast ühe päeva võrra maha jäänud, neljapäeva asemel elasid nad ikka veel kolmapäevas. Nad olid purjetanud ümber maakera lääne suunas. Ida suunas purjetades oleksid nad ühe päeva võitnud.
- Kust sai Vaikne ookean oma nime?
- Kas ajast on võimalik ette jõuda või maha jääda?
- Uurida kaardil ümbermaailmareisi teekonda (või kanda see soovi korral
kontuurkaardile).
Rääkida ajavöönditest ja sellest, et kõikides
maades on eri kellaaeg.
Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. Ajavööndid jälgivad pikkusjooni ehk meridiaane. Itta
reisides tuleb keerata kella ette, läände reisides taha.
Mööda 180-ndat meridiaani kulgeb kuupäevaraja. Sellest lääne poole on juba järgmine
kuupäev, ida poole aga eelmine. Nii on võimalik võita või kaotada tervet päeva.
/S. Zweig "Magelhaes, mees ja tema kangelastegu"./