Arutame, miks mängisid vürtsid maailma avastamises
peamist osa.
Mis ajendas kaupmehi otsima uusi mereteid Indiasse:
- Soov saada India muinasjutuliste rikkuste peremeheks ja rikastuda neid Euroopasse
tuues.
Sellisteks ihaluse objektideks olid vürtsid, kuld, siidriie ja kalliskivid.
Esimesena purjetasid ümber Aafrika Portugali
meremehed.
Portugal asub Euroopa läänerannikul. Kui vürtse toodi Idast maad mööda, olid
Portugali sadamad kõige kaugemad ja mahajäetumad. Portugali prints Henrique Meresõitja
ennustas aga: "Tuleb aeg ja viimasest saab esimene riik Euroopas, sest merd mööda
on meil kaugete vürtsisaarteni kõige lühem tee." Prints seadis endale eesmärgiks
leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafrika randu.Tollal oli see raske ülesanne:
laevu juhiti algeliste navigatsiooniriistade abil ja seepärast ei söandanud meresõitjad
minna avamerele. Rannaäärne sõit tundmatutes vetes aga põhjustas karide tõttu
rohkesti katastroofe.
Peale otseste ohtude olid suureks takistuseks ka inimeste eelarvamused ja hirmud:
Ümber Aafrika purjetamine on võimatu, sest seal valitseb niisugune kuumus, et vesi keeb
ja hävitab kõik elava.
Lõuna pool läbimatut kuumavöödet elavad antipoodid, kelle juures kõik on vastupidi!
Aafrika on lõunas kokku kasvanud hiiglasuure Lõunamandriga, läbipääsu ei ole olemas.
Prints ületas need hirmud. Ta otsustas vallutada uue
tee järk-järgult. Iga järgmine ekspeditsioon oli kohustatud lisaks juba tuntud
teelõigule kaardistama mõnisada miili tundmatuid alasid. Kui tavalised kaptenid ohtliku
teekonnaga nõusse ei jäänud, saatis prints välja laeva, mida juhtis vangistatud
piraat. Eduka teekonna tasuks lubati piraadile taas vabadust, vastasel juhul aga oleks
teda tabanud ränk karistus.
Henrique laskis ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad
kaptenid.
Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks
kuuskümmend aastat. Esimesena nägi India ookeani rohelisi vooge meresõitja Bartholomeo
Diaz.
Portugali laevad tõid oma laevadega koju neegerorje.
Kohaletoodud aafriklasi nähes muutusid printsi õukondlased ahneks - igaüks tahtis saada
endale koju orje ja neid hakati Aafrikast hulgaliselt sisse vedama.
Nii sai alguse häbiväärne orjakauplemine.
Liikudes lõunasse püstitasid portugaallased kindluseid, et põlistada asumaid endale.
Maadeavastuste ajalugu on täis visadust, sihikindlust ja raskuste ületamist, kuid selles
on palju ka kurjust ja julmust uute maade asukate vastu.
Pärast India ookeani meretee leidmist, saatis
Portugali kuningas teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, keda juhtis Vasco da
Gama.
Gama oli raudse tahtejõu ja ammendamatu energiaga mees, kes eesmärgile jõudmiseks oli
valmis kasutama mistahes vahendeid.
Esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni varitsesid Portugali laevu lakkamatud tormid.
Kindlakäeliselt võttis Vasco da Gama kursi Atlandi ookeanile ja möödus ringiga
tormistest randadest. Toiduvarud ja veetagavara olid kehvas olukorras ning meeskonda tabas
skorbuut.
Ometigi õnnestus laevadel purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul
olevatesse sadamatesse. seal sai Vasco da Gama endale lootsiks araablase, kes juhatas
neile kätte otsetee Indiasse. kohale jõuti 23 päevaga.Meretee ümber Aafrika oli
avastatud.
Portugali levade saabumine Kalikuti sadamasse, kus ristusid Aasia peamised mereteed
äratas araabia kaupmeestes rahutuse ja laevad võeti vangi. Gamal õnnestus olukorrast
välja pääseda ja asuda tagasiteele. Tagasiteel surid paljud mehed skorbuuti,
kodusadamasse jõudis vaid 55 kurnatud meremeest. Nii lõppes esimene India reis, millele
peagi järgnesid teised.
Oma teadmisi India teekonnast hoidsid portugali valitsejad saladuses, et üksi kasutada mereteed vürtside veoks. Nad kaaperdasid kõik teiste riikide laevad, mis julgesid läheneda Aafrika rannale; avastatud maad muutsid portugaallased oma asumaadeks.
Kanname merereisi teekonna kaardile.