|
Karm on vana Läänemeri ehk Balti meri.Selgeid, vaikseid päevi annab siin sõrmedel üles lugeda. See meri on tormiste tsüklontuulte tallermaa. Sügisel ja talvel liiguvad nad üksteise järel ridamisi Atlandi ookeanilt itta, külvates vihma, lohistades enda taga udude märgi vanikuid. Vesi on siin jahe isegi augustis. Lõunarannad kujutavad endast hiiglasuuri valge liivaga plaaze, põhjarannad on käärulised ja kaljused. Tuhandetest saartest koosnevaid saarestikke nimetatakse skäärideks. Skäär on veest ja kividest koosnev labürint. Läänemeri on madal. Suur laev riskib rannikule läheneda üksnes vähestes kohtades. Isegi keset merd on sügavus tavaliselt alla saja meetri. Läänemerre suubub palju jõgesid. Seepärast pole Läänemeri kuigi soolane. Talvisel ajal külmub mere põhja- ja keskosa kinni. Miks nimetati Läänemerd vanasti Merevaigumereks? Läänemere lõunaosas leidub kallihinnalist merevaiku - mitmesuguste puuliikide tardunud vaiku. Läänemere ääres elavaid kaupmehi ühendas Hansa Liit. Sellesse kuulus umbes 100 linna. Eestis olid hansalinnad Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. Idast läände toimetati nahku, mett, vaha, lina, vilja jm. Läänest itta aga riiet, soola, heeringaid, metalle jm. Nagu Läänemereski, valitsevad Põhjameres tsüklonid. Novembrist märtsini ajavad lääne- ja edelatuuled üles suure tormitseva laine. Samuti on siin sageli udu. Detsembris ilmuvad põhja poolt üksikud jääkambad. Kuid need on vaid õhukesed jäälahmakad, osakesed Arktika jääväljadest. Põhjamerd nimetatakse tosina maa teeks Atlandi ookeanil. Nagu Läänemereski, liiguvad siin laevad nii päeval kui öösel. Nad
suunduvad läände Doveri kriidikaljude poole, kirdesse - Norra
fjordide juurde, põhja - Arktika jääväljadele.
Ainult väikesed teravaninalised traallaevad, jõudnud Põhjamerele, jäävad siia. Lamedatel madalatel pankadel püüavad nad heeringat. Sageli matab udu nende laevastiku ja siis kostab mere kohal ühtlane kellahelin. See liigub koos uduga. Kalurid annavad üksteisele signaale. |