PIROOGID     

      Lõunamere saarte asukad kasutasid sõitudeks saarte vahel parvesid ja pirooge. 
     Väiksemad piroogid olid kuni 20 meetrit pikad, kuid ainult 70 cm laiad, ühestainsast puutüvest õõnestatud paadid.  
     Piroogi külgedele oli ristpuude abil kinnitatud tasakaalu hoidmiseks paralleelne külgpalk. Selle pardad olid kõrgendatud kokkuseotud laudade abil, et liiga palju vett sisse ei tungiks.  
     Sellele vaatamata oli vaja kogu aeg puukoppadega merevett välja kühveldada.  
     Sellised piroogid mahutasid 30-40 inimest ja kogu nende varustuse.  
     Piroogidega sõitsid esmaasukad saarte vahel, sest laudadega kõrgendatud paadid ei olnud küllalt tugevad avameresõitudeks ja kaugete saarerühmade asustamiseks. 
 
        Kaugsõitudeks ehitasid polüneeslased laudadest paadid. 
     Paadilauad saadi sel teel, et kuumutati maharaiutud puutüve otsa tulel niikaua, kuni see lõhenes.  
     Lõhedesse taoti puukillud, kuni lauad eraldusid. Seejärel taoti lauad siledaks ja puuriti nende servadesse augud.  
     Lauad seoti kokku kookosekiust nööridega ning kaeti õmbluse-kohtades puuvaiguga.  

Seejärel ühendati kaks piroogi omavahel põikpuudega üheks laevaks.        Piroogil oli ka puri. Sellised avamerepiroogid olid kuni 40 meetrit   pikad ning neisse mahtus 200-300 inimest.        Ka oma sõiduomadustelt sobisid need avameresõitudeks, kihutades 15-20 km tunnikiirusega.