3. Loe luuletust koos pinginaabriga (sõbraga) nii, et üks on Lapimaa laps ja teine Kapimaa laps! 
                                  LAPIMAA JA KAPIMAA 
                                                                                           Ellen Niit 
Mina elan Lapimaal. 
Lapimaa on lumine. 

Lapimaal on põdrakarjad, 
kuremarju täis on sood. 

Värvirikkad virmalised 
põhjataevas vehivad. 

Mul on soojad karvasaapad, 
karusnahast kasukas. 

Mul on ümmargused palged 
heledad kui lapi kuu. 

Ära karda meie külma, 
Lapimaale ootan sind. 

Hülgepoegi patsutame, 
suusatame Lapimaal.

 Mina elan Kapimaal. 
Kapimaa on suvine. 

Kapimaal on viinamarjad, 
kasvab magus suhkruroog. 

Tähed kirkasilmalised 
lõunataevast ehivad. 

Meil on palav aasta läbi 
riideid me ei kasuta. 

Mul on ainult hambad valged, 
nahk on päris tumepruun. 

Tule Kapimaale külla, 
siis saad kohe näha mind. 

Jaanalinnul ratsutame 
kahekesi Kapimaal.

 
4. Loe esmalt kõik see, mis on
    öeldud Lapimaa kohta?
5. Mis tuleb välja, kui loed ridade  kaupa?


 

MEREMEESTE LUISKAMISI

     " Vaat, kus meie alles kukkusime sisse. Läksime kord ühele saarele ja ehitasime sinna onni. 
     Tuli suvi. Kuulsime, et midagi nagu 
naksuks ... "
     "Hakkas kuivama või?"
     "Hoopis sisse vajuma. Ühel ilusal päeval järsku müts! ja olemegi vees. Selgus, et saar oli jääst.”