Talvel meisterdas Fridtjof endale kahest lauatükist suusad. Need polnud just kõige uhkemad - üks pikem, teine lühem, aga nendest piisas.       Sportlase kõva treening ei takistanud teda siiski õppimast. Väiksest peale tüütas ta kõiki oma küsimustega, hiljem aga õppis ise oma küsimustele raamatutest vastuseid leidma. Ta otsis seni, kuni leidis. Nansen mõistis, et maadeuurija ei saa olla harimatu inimene.       Polaaralad vallutasid Nanseni südame. Kord, olles laevaga hülgeid uurimas, märkas Nansen jäätükkide vahel ujumas ümmargust puupakku. Paljud meremehed olid varemgi näinud selliseid triivivaid puid, kuid ükski neist polnud seni mõelnud, kust need puutüved sinna satuvad. Nansen aga tõmbas palgitüki lähemale ja silmitses seda teraselt. Lühikesel männitüvel oli näha rikkumata koort ning nähtavasti oli see vees olnud üsna lühikest aega. Kust sai palk Gröönimaa rannavette? Ainuke koht Arktikas, kus tollal jõgesid mööda palke parvetati oli  Siber. Järelikult pidi olema merehoovus, mis tuleb Siberi rannavetest ja suundub üle Põhja-Jäämere Gröönimaale.        Kui männipalk sai triivida nii pika tee, miks ei saaks siis tugev laev tema jälgedes üle põhjapooluse triivida? See mõte jäi Nansenit saatma.Ta otsustas ehitada tugeva laeva, lasta sellel jäässe külmuda ning triivida niiviisi poolusele.       Paljud pidasid seda hullumeelsuseks, sest just jäässekülmumine oli hukutanud paljud polaarekspeditsioonid.        Nanseni uurimislaev oli aga spetsiaalse konstruktsiooniga. Et taluda jää survet, oli laevakere tugevdatud seestpoolt taladega ning meenutas ämblikuvõrku. Ümar laevakere pidi jäätükkide survel jää peale kerkima nagu kork.   Laev oli varustatud kaasaegse teadusliku aparatuuriga ning piisava toiduvaruga. Nansen pani oma laevale nimeks "Fram", mis tähendab: "Edasi!".        Mereretk kulges edukalt, kuid paariaastase triivimise järel märkas Nansen, et hoovus kannab jääsekülmunud laeva eemale Põhjapoolusest. Nansen otsustas üritada pooluse vallutamist koerarakendil.        Mitu kuud suusatasid kaks meest  koerarakendi kõrval pooluse poole, kuid reetlik hoovus viis ka neid üha kaugemale. Nansen otsustas tagasi pöörduda.        Ränduritel tuli jõuda inimesteni omal jõul. Kuigi neil tuli talvitada pisikeses muldonnis,millel olid jääkarunahast katus ja korsten, jõudsid Nansen ja tema kaaslane aasta pärast tagasi kodumaale.        "Framist" ei olnud veel mingeid teateid. Arvati, et ta on hukkunud. Üksnes Nansen oli kindel, et laev peab vastu.  Viimaks tuli telegramm: "Fram" jõudis täna heas seisukorras sadamasse. Kõik terved."        Nõnda lõppes Nanseni teaduslik ekspeditsioon. Kuigi Põhjanaba jäi vallutamata, koguti polaaralade kohta palju väärtuslikke andmeid.Nansenist aga sai eeskuju paljudele poistele, kes unistasid maadeavastamisest.