Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. 
     Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. 
     Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. 
     Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. 

     Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina.
     Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas, kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean.
     Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. 

          Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata.
     Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka.
     Kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda rahulikku ookeani, nägemata kordagi maad. 
     Viimaks paistis ookeanis siiski roheline saar - see oli pääsemine ja ühtlasi ka saavutatud eesmärk. 
     Kokkupõrgetes Lõunamere saarte pärismaalastega Magalhaes hukkus, kuid tema laevad jätkasid teekonda. 
     Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria".