Meretee ümber Aafrika

     Mis maitse on kaneelita õunapirukal, ilma vürtsideta piparkookidel, ilma piprata lihal?  
     Varasel keskajal maitsesid toidud üksluiselt ja läägelt. Ainult kõige rikkamad said endale lubada kaugetest maadest toodud vürtse, mis olid kullast kallimad.  
     Vürtse kasutati isegi raha asemel. Väga rikast inimest kutsuti sageli "piprakotiks". 
     Vürtsid olid kallid, sest neid toodi kaamelikaravanidega kaugetest idamaadest.
 
     “Kui õige ehitaks laevad ning sõidaks ise Vürtsisaarele,"  mõtlesid kaupmehed. 
      
     Kui vürtse toodi Idast maad mööda, olid Portugali sadamad kõige kaugemad ja mahajäetumad.  
     Portugali prints Henrique Meresõitja ennustas aga: "Tuleb aeg ja viimasest saab esimene riik Euroopas, sest merd mööda on meil kaugete Vürtsisaarteni kõige lühem tee." 
     Prints seadis endale eesmärgiks leida meretee Indiasse, purjetades sinna ümber Aafrika. 

     "Ümber Aafrika purjetamine on võimatu, sest seal valitseb niisugune kuumus, mis hävitab kõik elava," vaidlesid kahtlejad.  

     "Lõuna pool läbimatut kuumavöödet elavad antipoodid, kelle juures on kõik  
vastupidi! Aafrika on lõunas kokku kasvanud hiiglasuure Lõunamandriga,  
läbipääsu ei ole olemas.“ 

     Prints ületas need hirmud. Ta laskis ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid.