Autoõnnetuste uurimiseks ei pea tingimata autosid lõhkuma. Selle asemel võib kasutada mudelautosid.
A)Mis paneb auto liikuma? (jõud)
Kui raskeid esemeid jõuad sina liikuma lükata? Missuguse massiga autot on raskem liikuma
lükata?(suurema massiga)
Mida suurem on seisva eseme mass, seda suuremat jõudu on vaja tema liikumapanemiseks.
b)Kui auto liigub, millise massiga autot on raskem peatada? (suurema massiga)
Missuguse auto pidurdustee on pikem? (suurema massiga)
Mida suurem on keha mass seda raskem on tema liikumist peatada.
Kehade võime seista paigal või säilitada oma liikumist teiste
välisjõudude puudumisel kutsutakse inertsiks.
Mida suurem on keha mass, seda inertsem ta on.
Veereta lahtise koormaga mänguauto kallakust alla ja peata ta järsult.
Mis juhtub koormaga? Inertsi mõjul jätkab autokoorem (reisija) liikumist ka pärast auto
järsku peatumist ja paiskub ettepoole. Mida raskem ese on seda suurem on tema inerts.
Veeretame kallakul erineva massiga autosid (ilma hoogu andmata).
Kui kaugele veerevad erineva massiga mänguautod? Milline auto veereb kõige kaugemale?
Milline kelk libiseb kaugemale, kas ühe, või kahe lapsega?
Emakeel
Kujuteldava (ulmelise) situatsiooni suuline kirjaldamine ja selle
kirjapanek. Saadud teabe rakenduse kirjeldus.)
Selle teema keelealased harjutused on seotud tihedalt teematöögsa - kuidas
üht või teist sellest kirja panna.
Õigekirjaga seonduv kordamise vajadus on igal klassil (ja sageli teatud lastelgi) erinev
ja sellest tuleb ka selle teema puhul lähtuda.
Ilmselt vajaks meeldetuletamist mõõtühikute lühenditega seonduv õigekirjutus.