6.Hõõrdejõud.
1.Mida hõõrdejõud saab teha?

a)Hõõru oma käsi vastamisi. Mida sa tunned? Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus.
Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks hõõrudes puupulki vastamisi.
b)Hõõru rasvakriiti vastu liivapaberit Vaadata rasvakriidi otsa.
( Võib joonistada pildi asjast, millele mõjub hõõrdejõud. Liivapaberit vastu riiet triikides on võimalik saada liivapaberitrükki.)
Hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad.

2.Kus meie ümber toimib hõõrdejõud? Mis on hõõrdejõud?

Alati, kui üks keha liigub teise keha vastas tekib hõõrdumine, sest pinnad on krobelised. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu.

3.Hõõrdumine on kasulik ja kahjulik.

Ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid auto jääks paigale. (näit. Auto libedal jääl) Masinates mõjub hõõrdumine kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks.

4.Mida teha, et vähendada hõõrdejõudu?

a)Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades. Kelgud ja uisud, mis vahe neil on hõõrdejõu seisukohast?
b)Hõõrdejõudu saab vähendada määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdena kasutatakse õli, vett jne. Miks on hea suuski määrida? Ka ümarate asjade hõõrdejõud on väiksem (kuullaagrid, rulllaagrid).

4.Katse :Kui hästi libiseb?

Esemete (kustukumm, pliiats, kuulike) libistamine kallakule pandud vahapaberil, WC- ja liivapaberil .Kui kiiresti need asjad libisevad ja kui kaugele?

Liulaskmine õues.

Kuulikeste veeretamise mängud.

Emakeel
Kavastamise eeltöö: pala jaotamine osadeks alapealkirjade (kavapunktide) järgi.

Algab eeltöö teksti osadeks jaotamiseks, kavastamiseks.
Kui sellega on varem tegeldud (nt. jaotatud lastejuttu kolmeks "peatükiks" vms.), siis siin erilist eeltööd vaja ei ole.
Kui varem sellega pole tegeldud, siis tuleks arutleda, mis on osadeks jaotamise aluseks.
Hea on sel juhul vaadelda kahesuguseid lasteraamatuid: eri juttude kogumikke ja peatükkideks jaotatud üht pikemat juttu.
Sellest on hea tõmmata paralleele kavastamisega.
Meenutada tuleks lõiku kui sisult terviklikku osa tekstis.
Lühemaid palasid ongi sageli hea jaotada osadeks (kavastada) lõikude kaupa. Aga mitte alati.