4.Gravitatsioonijõud.

1.Mis on Maa külgetõmbejõud?

Miks asjad maha kukuvad, ega jää õhku rippuma?
Kuidas külgetõmbejõu mõju avaldub? Maa tõmbab enda poole kõiki kehi. Kehad langevad maapinnale Maa külgetõmbejõu mõjul. Mida suurem on eseme mass ja mida väiksem on kahe eseme vaheline kaugus, seda tugevamini ta teist eset ligi tõmbab.

2. Millest tuleb asjade kaal?

Kaalu mõistega tutvub inimene varakult. Iga põrandale langev asi tutvustab lapsele langemise jõudu ehk kaalu.
Gravitatsioon tõmbab kõiki esemeid Maa poole ja sõltub eseme massist.
Gravitatsioonijõu tõmme esemetele ongi eseme kaal mida me tunneme.
Esemetel on kaal , sest Maa tõmbab neid kindla suurusega gravitatsioonijõuga.

3.Gravitatsioonidetektor :

Niitide külge kinnitatud piimapakk seotakse kummipaela otsa. Olenevalt eseme massist vajub ta maa poole ja kummipael venib. Mõõdame kummipaela venimise pikkust.

4.Gravitatsioon maailmaruumis.

Igal esemel Maal ja meie Päikesesüsteemis on külgetõmbejõud. Esemete külgetõmbejõud sõltub nende suurusest. Päike tõmbab enda poole kõiki oma süsteemi planeete, mis seetõttu tiirlevad ümber tema erinevatel orbiitidel. Maa hoiab külgetõmbejõuga enda ligidal Kuud , oma atmosfääri ja kõiki esemeid. Maal sõltub asjade kaal Maa gravitatsioonijõust. Ka Kuul on oma külgetõmbejõud, kuid see on palju nõrgem Maa omast. Kuul kaaluvad asjad palju vähem, sest Kuu gravitatsioonijõud on väiksem.

Emakeel

Katse tulemusel tehtud järelduse põhjendamine, selle kirjapanek.

Kuidas mõisteti Maa külgetõmbejõudu juba 100 aastat tagasi, seda saab lugeda töölehelt O. Lutsu "Kevade" katkendist.
Selle teksti abil aga saab vaadata, milliseid sõnu kasutati siis vahel kõnes hooletult (kuda - kuidas, ikke - ikka) ja arutleda, kuidas kõnelemise hooletusega on lood meie päevil.
Vahel on aga lugu nii, et õigesti öeldud sõna paneb õigekirjaga hädasolev inimene kirja nii, et teised sealt sõna päris valesti kokku loevad.
Selline lugu juhtus ka Muumipapa-lugudes Fredriksoniga, kui ta sinise värviga oma laevale nime peale maalis.
Selle nime võiks tahvlile kirjutada ja siis leida kirjavead ning põhjendada, miks peab see teisiti kirjutatud olema (g asemel k, sest nii kostab ja seda sõna saab ka ÕSist kontrollida; ss asemel aga s, sest tegemist on kaashäälikuühendiga). Sama töö võib teha ka rühmatööna.

Siin on sobiv aeg saada teada sedagi, et nimedes ei kehti alati meie õigekirjareeglid, eriti siis, kui nimed ise on pärit võõrsilt, kus õigekirjareeglid on teistsugused kui meil (Härra Nilsson - "Pipis", Karlsson katuselt, Matti ja Sylvi, kes elavad Soomes, Helsingi soomepäraselt Helsinki jt.).