Hakkame õige leiutajateks!
Lase lastel mõelda küsimusi masinate ja leiutamise kohta.
Et tundi põnevamaks muuta, kasuta väikest pallikest. Esita lastele üks küsimus ja
viska pall lapsele, kellelt ootad vastust. Palli saanud laps esitama oma küsimuse ning
viskama palli edasi.
Laste mõeldud küsimused pange kirja suurele paberilehele, mis jääks klassi rippuma
kogu tsükli ajaks. Kui mõnele küsimusele on leitud vastus, võib selle ette joonistada
südame, hammasratta vms.
Teie küsimus võiks kõlada :Mis paneb asjad liikuma?
Iseenesest ei saa ükski asi liikuma hakata ega peatuda.
2.Lasta lastel asju liikuma panna.
Teeme mitmesuguseid tõukeid ja tõmbeid (ukse tõukamine ja tõmbamine,
palli löömine, vedamine, asja tõstmine jne.).
Mis on kõigil neil tegevustel ühist?(alati on tegu tõukamise või tõmbamisega)
Kas on mõnda füüsilist tegevust, millega ei kaasne tõukamist ega tõmbamist?
Tõukamine või tõmbamine paneb asjad liikuma.
Tõukamiseks või tõmbamiseks on vaja kasutada jõudu.(Vt.
jalgpallimängu pilti) Võib visata üksteisele palli. Mis paneb palli liikuma? Mis peatab
palli?
Panna pall veerema ja lüüa teda jalaga. Mis muudab palli liikumissuunda? Mis muudab
palli kiirust?
Jõud paneb asjad liikuma.
Jõud võib peatada liikumist.
Jõud võib liikumist kiirendada või aeglustada.
Jõud võib muuta liikumise suunda.
(lihaste jõud, tuulejõud, voolava vee jõud, Maa külgetõmbejõud ehk
gravitatsioonijõud, magnetjõud).
Mida need jõud teevad, kas tõukavad või tõmbavad?
Jõud (tõukamine või tõmbamine) paneb esemed liikuma või peatab liikumise.
Emakeel.
Teabe- ja ilukirjandusliku teksti põhjal küsimusele vastuse
sõnastamine ja selle põhjendamine. Liht- ja liitlause. Öeldis.
Teema töölehel on küsimused, mis nõuavad lühivastuseid, arutlusi või põhjendusi. Kuigi juba II klassist alates on pööratud tähelepanu vastuslause koostamisele, on vaja seda ikka ja jälle meelde tuletada. Kuidas sõnastada vastust, et see sisaldaks seda, mida küsimus nõuab, et see oleks selge, täpne, ei muutuks lohisevaks jne. Seda saab ka selles vanuses teha ikkagi kõige paremini konkreetsetele küsimustele vastates. Kuigi iseseisva töö osa töölehtede täitmisel on juba tunduvalt suurem, tuleb aeg-ajalt eelnevalt ühiselt töölehe täitmist ja erinevatele küsimustele vastamist arutleda.
Koos iseseisva töö osa suurenemise ja vastuste-põhjenduste ulatuslikumaks muutumisega tuleb laiendada teadmisi lausest ja selle õigekirjast. Algab tutvumine liht- ja liitlausega. Hästi sobib selleks tekstilõik töölehe keskel (Tuulisel päeval …) Siin on kõrvu kaks lauset - lihtlause ja liitlause. Neid saab võrrelda tegevuste järgi. Esimese lause saab "tõmmata kokku" üheks: lennutamine on vahva. Teises lauses on tegevusi kolm: tuul tõukab * sa pead hoidma * lohe ei lendaks. Teeme järelduse, et teise lausesse on liidetud mitu erinevat tegevust, lause öeldist. See on liitlause. Esimene aga on ühe öeldisega, seega lihtlause. Et need laused on pikad ja keerulised, on nüüd otstarbekas siirduda asja selgekssaamiseks lihtsamate juurde, emakeele töölehele ning tegutseda edasi selle järgi.
Asjakohased on ka laste poolt öeldavad näited ja opereerimine nendega: lihtsatest lihtlausetest liitlause tegemine ja vastupidi - liitlauses lihtlausete äratundmine ja iseseisvana ütlemine/kirjutamine.
Lapsed peaksid teada saama, et öeldisi võib olla lihtsaid ja keerulisi, mitmesõnalisi ja alati mitte ainult teeb-sõnu. Neid õpitakse hiljem, praegu tegeldakse lihtsamatega, nn. teeb- või tegi-sõnana esinevate öeldistega (Auto sõidab. Neid kasutatakse ka oma koostatud lausenäidetes. See välistab mõnegi keerulise lause, mida on veel raske ära seletada.
Mõnusa asjakohase lugemisena algab "Muumipapa memuaaride" sari. Vastavalt varasemale tööle ja sellele, kas Muumilugude ja nende autoriga on juba tutvumine toimunud, vajab nende lugude juurde minek sissejuhatust.