"Muumipapa memuaarid" V          Tove Janssoni järgi.

     Otse üle mere viis "Mereorgesstri " üksildane teekond. Üks päev teise järel õõtsus mööda, päikesepaisteline, unine ja sinav.
     Ühel päeval kella kolme paiku silmas Pleektatsu suurt pilve. See lähenes väga madalal ja oli kriitvalge ning kohev ega näinud sugugi loomulik välja. Pilv libises allatuult meist mööda. Siis peatus. Ning äkitselt sündis midagi väga ebatavalist, et mitte öelda hirmsat. Pilv pööras tagasi ja hakkas meile järele tulema.
     "Andke andeks, aga kas pilved on sõbralikud?" küsis Nuhkloom kartlikult. Keegi meist ei osanud selle kohta midagi öelda. Nüüd sõudis pilv meie kiiluvees, suurendas kiirust, rullus üle reelingu ja potsatas pehmelt tekile. Siis uinus see kummaline pilv otse meie silme all.
     Pleektatsu astus ligi, hammustas pilve ja teatas, et see maitseb täpipealt samuti nagu mamma kustutuskumm kodus.
     “Igal juhul on ta pehme," sõnas Sekeldaja ning uuristas endale pilve sisse paraja magamisuru. Pilv tõmbus tema ümber koomale nagu sõbralik suletekk. Ilmselt me meeldisime pilvele.
     Samal päeval enne päikeseloojangut muutus taevas imelikuks. Ta oli kollane, määrdunud ja tontlik. Madalal silmapiiri kohal marssisid mustad pilved, kulmud kurjalt kortsus.
     Fredrikson liigutas kõrvu ja tõmbas vastutuult õhku sõõrmeisse. Ta silmitses "Mereorgesstrit" armastava murelikkusega ning ütles: "Ta on hästi ehitatud. Küll ta hakkama saab, sest nüüd tuleb torm."
     Ning seejärel tuligi torm, äkitselt, nagu seda teevad kõik tõelised tormid. "Mereorgesster" pidi esimese ehmatusega tasakaalu kaotama, aga üsna pea oli see suurepärane jõelaev oma olukorras selgusele jõudnud ja pladistas läbi loodusjõudude möllu edasi nii hästi, kui suutis.
     Päike oli kadunud. Silmapiir oli kadunud. Nuhklooma purk oli veerenud reelingu alla ja iga kord, kui "Mereorgesster" laineorgu sukeldus või järgmise laine harjale tõusis, kolises see kohutaval kombel.
     "Me lendame! Me lendame!" hüüatas Fredrikson äkki. Ta seisis mu kõrval parda ääres ja jõllitas suurt valget õhupalli taglases.
    "Kuidas sa pilve üles said?" küsisin.
     "Ta heiskas ennast ise," vastas Fredrikson. "Lendav jõelaev!…" Ning ta jäi mõttesse.

2. Jutusta, millise uue leiutise idee sai Fredrikson tormiseikluses?

3. Leia jutust omadussõnad, millega iseloomustatakse:

a) rahulikku merd: .......................................................................................

b) pilve: .......................................................................................................

c)tormiilma: .................................................................................................