KUST TULEVAD LAULUD?
Tõnn Sarv

Oled kindlasti ise märganud, et kui meil on hea ja lahe olemine ning kui kõik asjad klapivad, siis hakkame nagu iseenesest vilet ajama või viisijuppi ümisema. Isegi siis, kui me laulda ei mõista.

Millest ja kus aga sündis muusika, seda me päriselt ei teagi. Ehk on ta koos meiega kasvanud - ei tea. Laulavad kõik maa lapsed ja maa isegi laulab: puud kohisevad, meri mühiseb. Igal neist on omad laulud.

Meie laulud sünnivad tavaliselt siis, kui tahame, et sõnad jõuaksid kaugemale kui tavaline jutt.

Hääle tegemiseks tuleb ikka pingutada. Ilma pingutuseta ei helise pillikeelgi. Nii on ka meiega: kui laiskleme, pole õiget lauluisu. Kui aga mõni tegevus istub, tuleb laul nagu iseenesest.

Võib-olla sündis ka muusika maailma just sellest, et maa ja ilm end lahku pingutasid? Tundub ju nagu oleks taevas nagu pinguletõmmatud kuppel üle maa. Ka vikerkaar on nagu pingutatud vibu. Ja ega Kuu ja Päikegi otse liigu - ikka kaarega.

Võib-olla aga elavad laulud oma elu kuskil maailmas ja tulevad üksnes nende inimeste juurde, kes neile meeldivad? Päriselt ilma lauluta ei jää keegi. Laulud tulevad ise, kui õige aeg on käes. Igal inimesel on oma laul. Kui tahad omaenda laulu kuulda, pead olema hästi tasa. Teised ei pruugi sellest üldse aru saada - see on sinu oma laul. Kuula seda!

Kui sul on oma laul juba leitud, siis aitab see sind alati. Kõigist halbadest asjadest saab kergemini üle, kui sul on oma laul meeles.