5.Meestetööd.

PUUTÖÖD
Talumajapidamises püüti teha kõik vajalikud tööriistad, tarbeesemed, lihtsam mööbel, liiklusvahendid ja ehitised oma jõududega.
Meie talupojakultuuri võib nimetada ka puukultuuriks.
Puutöödes on säilinud väga vanu töövõtteid - kasutati ära puu looduslike vorme, nõusid õõnestati või painutati puust.
Ajaliselt jagunes puutööde tegemine kaheks: põllutööde perioodil tehti vaid kõige hädapärasemaid töid, talvisel ajal oli see aga meespere peamisi ülesandeid.
Et puutööd nõudsid valgust, oli meeste töökohaks rehetoa aknaalune valgem osa.

Kogu puutöödeks vajalik tarbepuu ja ehitusmaterjal varuti talvel, detsembrist veebruarini, mil mahlad puus veel ei liigu ja puu "surnud" on.
Kvaliteedi huvides jälgiti puude langetamisel hoolega kuufaase, tuule suunda jms.
Kõige levinum arvamus oli, et okaspuid tuli raiuda noorkuu ja lehtpuid vanakuu ajal. Enimkasutatavad puuliigid on kuusk, mänd, kask, haab ja tamm.

Vanimad ja enamkasutatavad tööriistad on olnud kirves ja nuga. Nende kõrval olid kasutusel ka mitmesuguseid erinoad nagu lusikanoad, voolmed ja liimeistrid ning puuridest põletusorad, oherdid, vindlad ja käämrid.
Vajalike mõõtmiste tarvis kasutati silmamõõtu ja käemõõte (vaks jt).
Hilisemal ajal hakati ulatuslikumalt kasutama höövleid, mitmesuguseid saage (raam-, vuks-, suur- ja lauasaed), vabrikupuure, naelu jne. Nüüd telliti suuremad esemed - mööbel ja riidekirstud meistritelt.

Kodustele tarbeesemetele tehti peale ka mustreid ja märke. Algselt oli märkide tähendus hoida ja kaitsta asju purunemise ja halva eest. Hiljem hakati esemeid kaunistama ka ilu pärast.
Niisugused kaunistatud tarbeesemed polnud muidugi igapäevaseks kasutamiseks, vaid piduasjadeks. (näit. õllekapad,koonlalauad, hobuse pidurangid, veimevakad).

Meestetööks oli ka pereliikmetele jalanõude valmistamine ja parandamine. Erinevatesd piirkondades kasutati pastlaid ning tohust punutud jalanõusid - tohiksaapaid ja viiske. Hiljem telliti kingad ja saapad muidugi kingsepalt.

Palju valmistati tarbeesemeid ka vitstest ja tohust. Tohikkarbikestega võeti kaasa toitu põllule ja karjamaale, neis hoiti ka väiksemaid esemeid.
Proovime valmistada korvi. Selleks on vaja 2 traatvõru ning põimimiseks painduvast materjalist ribasid - pesunöör,riideribad vms.

Meisterdame paberiribadest kassimärssi.

Noorema venna õnn I, II ,III , IV,V

SEPATÖÖ EESTIS
Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid. Sepatöö oskused pärandati isalt pojale.Õpiti keskmiselt 3 aastat.
Kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu (kirved, noad, sirbid, vikatid) ja tehti ka heal tasemel relvi, näit. Saaremaal.
Sepad valmistasid ka preese, sõlgi , pandlaid jt. ehteid.
Joonistame sõlemustri.

Viimastel sajanditel tegid talule tööd külasepad, saades külalt vastu maad, elamise, sepikoja ja loomade karjatamise õiguse.
Külasepp töötas tavaliselt üksinda. Kellel tõmbas lõõtsa, lõi haamriga peale, tõi ka raua, söed ja vahel sööki kaasa).
Töödest tuli teha: hobuserautamine, põllutööriistade parandamine, rauast töö- ja tarberiistade tegemine.Ühe talu töödele kulus paar päeva aastas.

Emakeel:
Ühisvestluses ja töölehe tekstist lähtudes korratakse k, p, t esinemist s kõrval ja tutvutakse olukordadega, mille puhul sõna muutumisega seoses satub s kõrvale vahel g, b, d. Harjutada saab tahvlitööna või harjutava etteütlusena.

Hüüdma - hüüdsid, jõudma - jõudsid, raudne - raudsed, kandma - kandsid, võidma - võidsid (võitma - võitsid) jt . Võiks kirjutada tahvlile ka klassis või varem valmis ühiseks analüüsimiseks teksti, näiteks: Üks kärbes jalutas aknalaual, teised kär__sed olid kõik kuhugi kadunud. Esimesel

päeval otsustati ise oma klassis korda hoida ja lapsed hoi__sidki alati oma klassi korras.