Keele teke.
Inimese keel on inimajaloo suurim saavutus. Keel pole ainult igapäevane suhtlemisvahend. Selle abil antakse inimeste teadmised ja kogemused edasi ühelt põlvelt teisele.
Keelel on ka oma abivahendid: kiri, joonised ja kaardid.
Maailmas kõneldavaid keeli arvatakse olevat 2 500 (teistel andmetel koguni 3 000-4000).
Eesti keele sõnavara
"Õigekeelsuse sõnaraamatus" on umbes 100 000 sõna.
Eesti kirjakeeles on aga kasutusel veelgi rohkem sõnu - 600 000 kuni 700 000.
Sõnavara kasvab pidevalt.
/Võib otsida "ÕS"- ist erinevate sõnade tähendusi või samatähenduslikke sõnu./
Leia "ÕS" -ist järgnevate sõnade tähendus. Leia veel samatähenduslikke sõnu:
asend -
geenius -
iste -
sorakil -
Murdekeel
Kunagi rääkisid inimesed igas Eestimaa paigas pisut erinevat eesti keelt. Neid erinevaid keelevariante nimetatakse murreteks.
Milliseid sõnu kasutatakse sinu kodukandi murdes.
Milliseid murdesõnu teame?
Mõistatame murdesõnu.
Kuulame murdes juttu.
Murdesõnavara s.o. sõnad, mida kirjakeeles ei esine. Neid arvatakse olevat 300 000 ringis.
Kirjakeel ja murdekeel.
Rääkida lastele ajast, mil Põhja-Eesti murre muutus ametlikuks kirjakeeleks.
Kas kõik inimesed peavad nüüd rääkima kirjakeeles?
Murded rikastavad keelt.
Et õieti kirjutada, on rahval vaja ühtset kindlaksmääratud kirjakeelt.
Kujutada ette situatsiooni, kui president peaks kõnet hoopis setu murdes või võru murdes
Meil, eestlastel, on lähemaid ja kaugemaid keelesugulasi. Põhjaranniku põliselanikul võib olla soomlasega kergem suhelda kui võrukesel või setul.
Mida tähendavad järgmised soomekeelsed sõnad? Nuputa!
-HIRVI (põder);
-HUKKA (hunt, susi);
-KAALI (kapsas);
-KYNÄ (pliiats, sulepea)
Emakeel:
Jätkub sõnavaraline töö, arutletakse kirjakeele, kõnekeele ja murdekeele erinevusi, kasutatakse sõnastikke sõnatähenduse leidmiseks, seejuures meenutatakse tähestikku ja koostatakse loetelusid, kasutades tähestikulist järjekorda.
Määratletakse mõisted emakeel, võõrkeel, sugulaskeel.