3.Ilma tööta leiba ei saa.

Puugid ja pisuhännad.
Vanasti tuli igapäevase toidu heaks palju tööd ja vaeva näha.
Maainimese elust
Töötada tuli varavalgest hilisõhtuni ja siiski ei saadud igas peres süüa puhast rukkileiba, vaid pidi jahule juurde segama aganaid ja puukoorepuru.
Ainult talveajal jäi pisut rohkem hingetõmbeaega.

Küll mõeldi ka vanal ajal, kuidas ilma tööta kõhtu täis saada. Sellest sündisid siis jutud vilja vedavatest pisuhändadest ehk puukidest kui ka muudest salaabimeestest, kes peremehe üleöö rikkaks võisid teha.
Loeme lugusid Pisuhännad ja Kaarnakivi.

Arutame, mis sellisel viisil saadud rikkus õnne ei too.
Vaeslapse käsikivi I, II, III, IV

Vanasõnad.
Rahvatarkuste ja vanasõnadega väljendasid inimesed oma arvamisi ja suhtumist ümbritsevasse.
Töötegemise kohta olid sellised vanasõnad:
Vanasõnu töötegemise kohta.

Mida need vanasõnad räägivad, ütle nad oma sõnadega ümber.
Mõtle välja üks lugu, mille pealkirjaks sobiks üks neist vanasõnadest.

Vanasõnamäng I, II, III, IV,V,VI
Vanasõnu talvest

ENNE MÕTLE, SIIS ÜTLE

Leia luuletusest riimuvad sõnad.

Kõigist neist sõnadest,
mis silmast silma
süda mõistab,
tunneb ja teab,
ärgu jäägu me kunagi ilma.
Need on kui leib,
mis olema peab.
E. Niit

Lõpeta read.

Räägi tasa minuga,
siis mu kuulmine on ergem.
Räägi tasa minuga,
tasa taibata on …………………… .
Ilurõõmu, hingelärmi
tunnen-taban läbi tuule.
Ainult surnud sõna …………………….
Kuuldeski mu kõrv ei ….…………….. .

Betti Alver

Emakeel:
Arutletakse vanasõna kui suulise rahvaloomingu üht osa, tuuakse vestluses välja vanasõnasse peidetud mõtet ja pööratakse tähelepanu sõnade järjekorrale lauses.