3.Ilma tööta leiba ei saa.
Puugid ja pisuhännad.
Vanasti tuli igapäevase toidu heaks palju tööd
ja vaeva näha.
Maainimese elust
Töötada tuli varavalgest hilisõhtuni ja siiski ei saadud igas
peres süüa puhast rukkileiba, vaid pidi jahule juurde segama
aganaid ja puukoorepuru.
Ainult talveajal jäi pisut rohkem hingetõmbeaega.
Küll mõeldi ka vanal ajal, kuidas ilma
tööta kõhtu täis saada. Sellest sündisid siis jutud vilja
vedavatest pisuhändadest ehk puukidest kui ka muudest
salaabimeestest, kes peremehe üleöö rikkaks võisid teha.
Loeme lugusid Pisuhännad ja Kaarnakivi.
Arutame, mis sellisel viisil saadud rikkus
õnne ei too.
Vaeslapse käsikivi I, II, III, IV
Vanasõnad.
Rahvatarkuste ja vanasõnadega väljendasid
inimesed oma arvamisi ja suhtumist ümbritsevasse.
Töötegemise kohta olid sellised vanasõnad:
Vanasõnu töötegemise kohta.
Mida need vanasõnad räägivad, ütle nad oma
sõnadega ümber.
Mõtle välja üks lugu, mille pealkirjaks sobiks üks neist
vanasõnadest.
Vanasõnamäng I, II, III, IV,V,VI
Vanasõnu talvest
Kõigist neist sõnadest,
mis silmast silma
süda mõistab,
tunneb ja teab,
ärgu jäägu me kunagi ilma.
Need on kui leib,
mis olema peab.
E. Niit
Räägi tasa minuga,
siis mu kuulmine on ergem.
Räägi tasa minuga,
tasa taibata on …………………… .
Ilurõõmu, hingelärmi
tunnen-taban läbi tuule.
Ainult surnud sõna …………………….
Kuuldeski mu kõrv ei ….…………….. .
Betti Alver
Emakeel:
Arutletakse vanasõna kui suulise rahvaloomingu üht
osa, tuuakse vestluses välja vanasõnasse peidetud mõtet ja
pööratakse tähelepanu sõnade järjekorrale lauses.