Tare.

Rehetare
Muistsel ajal elati pikas rehetares.
Rehetare oli pikk õlg- või rookatusega elamu, millel puudus korsten.
Rehetares oli, ainult kaks ruumi - rehetuba ja rehealune.Kambrid ja muud ruumid ehitati rehetaredele juurde hilisemal ajal.
Rehetuba oli tehtud palkidest, rehealune aga ka sageli paekivist.Nii rehetoa, kui rehealuse põrand olid tehtud tambitud savist.

Peale rehetare olid talul veel suveköök, laut ja ait.

Rehetuba
Rehetuba oli suur ruum, mõlemat pidi 6 meetrit pikk.
Rehetoa nurgas seisis suur reheahi, mille lahtisel lõukal valmistati toitu .Ka leiba küpsetati ahjupõrandal.
Korstent reheahjul ei olnud - suits tõusis läbi ahjupealsete kivide lae alla ning lasti sealt suitsuaugu või ukse kaudu välja.

Usuti, et ahjus või lees elab eriline majavaim. Jõuluõhtul pidi tuli ahjus olema ja ka ahjupealne ei tohtinud tühjaks jääda.
Jõuluõhtul tehtud tuhk koldes hästi siledaks. Hommikul vadatud, kas seal ei leidu jälgi. Jäljed, eriti kassi omad, tähendanud halba ja surma.

Aknaid rehetoal polnud, või oli üks tilluke luugiga suletud aknaava, mida mõnikord kattis seapõis.
Sügiseti toodi rehetuppa kuivama viljavihud. Need riputati üles laealustele partele.
Talvisel ajal elas rehetoas kogu pere. Siin tehti tubaseid töid, söödi ja magati.Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi - lambaid ja vasikaid.

1.Arutame, mille poolest erineb praegune elu vanaaegsest tarest.

Mida tehti rehetoas?
Mööblit polnud rehetoas kuigi palju.
Magamiseks olid seinte ääres puust lavatsid. Rehetoas seisis veel suur söögilaud mille äärde kogu pere sööma mahtus.
Rõivaid hoiti kirstudes riideaidas. Aidas seisid ka toiduvarud ja tarbeesemed.
Valgemas paigas reheahju lähedal seisid perenaise kangaspuud.

Talveõhtutel, kui muud talitused olid tehtud, kogunes talupere rehetuppa.
Siin olid igaühel omad toimetused.
Peretütred tallasid vokki ja ketrasid linu või villa.
Pereema istus kangaspuude taga. Vanaperenaine oli end seadnud reheahju juurde kuduma.
Laste töö oli reheahju juures pilakus peerge vahetada, mis rehetuppa heledat valgust andsid.
Ka meestel olid omad toimetamised. Talviti punuti korve, tehti perele jalavarjudeks pastlaid, meisterdati puust lusikaid ja teisi tarberiistu või parandati neid, mis aja jooksul lagunenud.

Niisugustel õhtutel juhtus tihti, et noored võtsid lauluviisi üles, või hakati hoopis lugusid pajatama.
Sellestsamast tarestki oskas vanaema põnevaid lugusid rääkida.
Loeme lugu Majaussid.
Jutustada lastele majahaldjatest, kellele tuli anda toitu ja keda ei tohtinud ära pahandada.
Arutame majahaldjate üle.

Emakeel
Vesteldakse loetu alusel, tuuakse välja pala peamõte ning selgitatakse ja täpsustatakse sõnatähendusi.
Püütakse vanaaegseid rahvalikke väljendusi edasi anda tänapäevases kõnepruugis.