Pillide sünd.
Peale laulmise saab muusikat teha ka pillidega.Kolossova, N. Tere muusika! -
Tln.: Eesti Raamat, 1975
Algul tantsiti ja lauldi käteplaksutamise ja kivide vastamisi kõlksutamise saatel.
Hiljem avastas inimene, et esemed, mida ta ühel või teisel viisil kasutas, tekitas
mitmesuguseid helisid. Ta kuulis, kuidas "laulis" pingutatud vibunöör, suur
teokarp, seest tühi puutüvi.
Need esemed juhatasid inimest muusikainstrumente valmistama. Vibunöörist sai pillikeel.
Eri jämeduse ja pikkusega keeled kõlasid erinevalt.
Keeli kokku pannes õpiti tegema kandleid, harfe, viiuleid, kitarre. Vilistavast
pilliroost sai flööt. Loomade sarved olid aga puhkpillide eelkäijaks.
/Pildid eri liiki pillidest ja võimaluse korral näited pillide häältest. Pillide
tundmaõppimine välimuse järgi./ ENEKE. - kd. 3, lk. 211
Nuputa, millised eesti rahvapillid on siin peidus.
LENNAK
MUPARPILL
KUSARVSO
JAPASUKARN
EPILLVIL
PILLROO
TSLÕÕPILL
(karjasepasum, roopill, kannel, parmupill, vilepill, lõõtspill)
Tutvustame erinevaid rahvapille. Võimaluse korral näidata rahvapille.
Valmistame pille
/Võiks järgneda lihtsamate pillide marakate valmistamine.
- kõlapulgad (tammest, pihlakast);
- marakad (herneid, riisi või liiva täis plekkpurgid)./
Võib lastelt küsida, milliseid pille nad ise oskavad valmistada?
Rusikpill
1.Parema käe sõrmed asetatakse risti üle vasaku käe sõrmede (välja arvatud
pöidlad).(Sõrmed võib ka ristata.)
2.Kõik kaheksa sõrme ja randmed surutakse kokku, nii, et pöidlate vahele jääks pilu.
Rusikate vahele tekib õõnsus.
3.Suuga pöidlatevahelisse pilusse puhudes tekib kume hääl.
Orasheinapill
1.Orasheinaleht surutakse pikuti kahe pöidla vahele.
2.Suuga pöidlapiludele puhudes teeb orasheinaleht põrisevat häält.
Kõrrepill
Rukkikõrre üks ots pigistatakse lõhki. Samast otsast puhudes tulebki heli.
Samasugust kõrrepilli saab valmistada ka võilillevarrest.
Paberivile
Pabeririba keeratakse pikaks rulliks, nii, et üks ots jääks peenemaks.
Peenem ots vajutatakse laperguseks, puhutakse ja "pabervile" teebki häält.
Kammipill
1.Kammi peale asetatakse kas õhuke pabeririba, haavaleht, orasheinaleht või kasetohu
pealmise kihi õhuke libleke.
2.Kammipealisele huultega puhudes saab mängida viisi.
Tutvustame erinevaid pille
/Soovi korral valmistada pillipuu ja ronida sellel koos õpetajaga./
Pillipuu sarnaneb sugupuuga - igal suurel oksal on pillid, mis on omavahel sugalased. Nad
on sugulased selle poolest, kuidas neis tekib heli.
Puhkpillidel tekib heli puust või metallist torus õhu võnkumisel.
Löökpillidel aga löökidest pingutatud nahale, plaatide vastu või esemete löömisel
üksteise vastu.
Keelpillidel tekib heli pingutatud keelte võnkumisest.
On ka segapille. Nuputa, milliseid!
Kuhu võiks asetada võlupuul elektripillid?
Õpime rahvatantsu.
Rahvatantsud, ringmängud ja rahvamängud olid eestlaste kokkusaamistel
tavapärased lõbustused.
Alati, kui noored kokku kogunesid - näiteks pulmade ajal, talgutel, õitsitule ääres
ning pidupäevadel (jõulud, jaanipäev jt.), hakati tantsima ja lõbusasti aega veetma.
Võiks tutvustada lihtsamaid rahvatantse nagu "Kaera-Jaan",
"Jooksupolka" jt.
Õpime mõne rahvatantsu selgeks.
Et rahvatantsu õpetamiseks peab seda ise oskama, siis võib õpetaja
valida ringmängud.
Alustada võib lihtsast laulumängust, näit. "Me lähme rukist lõikama".
Seejärel võib mängida jooksumänge:"Madu"
,"Tagumine paar välja", "Ussinahast pugemine","Nõelamäng"
Proovida võib ka mitmesuguseid mänge, mida mängiti jõulude ajal: "Liig ja paar",
"Kindamäng", "Küünlamäng"
Emakeel:
Tutvutakse sõnadega lauses.
Mida nimetatakse öeldiseks ja aluseks?
Leitakse laiendatud lihtlausetest alus ja öeldis ning koostatakse neist ueed laused
(laiendamata lihtlaused).
Meenutatakse, mis on loo pealkiri.
Valitakse antud lausete seast lauseid nii, et nende sobival järjestamisel kujuneks antud
pealkirjale vastav jutuke.
Kirjutatakse see.