12.Rahvarõivad

Rahvarõivad on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Rahvariieteks võeti eeskuju naabritest, kuid riided kohandati eestlaste maitse ja traditsioonidega.
Eestlaste rahvarõivastest

Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast.
Linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad.
Muid värve saadi taimedega värvimisel. Alles 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid).

19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt.

Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest.
Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana.
17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu.
18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri.
Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel).
19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega.
20.sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi.

Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teised on kujunenud hilisemas ajaloolises arengus.Rahva põhiliseks kohtumiskohaks oli kirik, kuhu minnes pandi selga parimad rõivad.

Kõige üldisemate tunnuste järgi eraldame Eesti rahvarõivad nelja suurde rühma.Põhja - Eesti, Lõuna -Eesti, Lääne-Eesti ja saared.

Loeme juttu "Vaeslaps ja talutütar" I, II, III, IV, V ja püüame ära tunda (ja joonistada) riideesemed, mida vaeslaps selga pani.
Vaatleme jutus esinevaid rahvalaulu elemente.
Emakeel:
Loetakse muinasjuttu "Vaeslaps ja talutütar".
Arutletakse ja leitakse, miks aitas hiireke vaeslast ja mitte talutütart, järgnev töölehe ülesande täitmine.