Ilusat pilti võib silmitseda ükskõik kui kaua. Pildi vaatamisel ei ole algust ega lõppu. Kujutame ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti tuhandeid aastaid. Sama sündis lauluga. See hiiglasuur pilt, mida niimoodi lauldakse, ongi eesti rahvalauluvara ehk regilaul.
Tõnn Sarv Kust tulevad laulud?
Regilaulu ehitus
Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel.
Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord
veidi isemoodi.
Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana.
Kogu aeg kordub üks ja sama viis.
Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul
polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele.
Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine.
/Kuulata koos mingit lastelaulu ja seejärel regilaul ning arutada, kes mida kuulis. Miks
tuleb muusika kuulamist õppida?/
Ühes laulureas on regilaulus peaaegu alati 8 silpi.
Silbita järgnev luuletus:
Mul on väike vellekene,
põlve pikku poisikene.
Ta teeb toa tuule peale,
maja marja varre peale,
kodu kobru lehe peale.
Laulu sõnad.
Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi.
Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda.
Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega.
Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam
meeldib.
Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid.
Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka.
Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole. Seetõttu, mida laiemaks
oskab eeslaulja laulu ehitada, seda parem laulja ta on.
Kui ta on ütelnud: Mul on väike vellekene, siis ei hakka ta kohe laulma
sellest, mida see vellekene teeb, vaid kõneleb enne veel nii palju, kui oskab, milline
see vellekene on: põlvepikku poisikene, sea sõra suurune,varsa kabja kõrgune, lepa
lehe laiune …
Alles siis ütleb laulja, mis juhtub, kui veli laulma hakkab: sinna metsa
murduneksi,
Metsa murdumise imet tuleb aga pikemalt vaadelda: sinna laasi langeneksi, puud pikad
lähvad pinuje, halud riitaje asuvad, ilma noorita mehita, teravaita kirve-eita …
Nii ehitabki laulutark oma laulu samm-sammult edasi. Pole tähtis, kuhu ta välja
jõuab, vaid kui palju ta saab igal sammul peatudes ja ringi vaadates näha ja imestada.
Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti
meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma.
Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning
kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda
tahavad. Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui
sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette
mängiks.
/Kuuluta mõnda regivärssi. Pöörata tähelepanu sellele, et laul kõlab kõige paremini siis, kui koor hakkab viimase sõna ajal koos eeslauljaga laulma. Samuti hakkab eeslaulja laulma teistega viimaseid sõnu ja ütleb siis kohe edasi järgmise rea./
Nüüd oled sinagi eeslaulja.
Püüa antud luuletust lugeda rütmis.Võib-olla tekitab selline lugemine
sinus ka soovi seda laulu omal viisil laulda?
Üks on õunapuu mä-ella, Tuli üksi suuri tuuli,
üks on oksa õunapuusa, sa-i üks sadune ilma,
üks on õita oksa päälla, veeretas õuna vedeje,
üks on õuna õie päälla. ajas õuna allikaie.
See õuna mõnesugune: Mis sest õunast sündinekse?
kuu poolt kumerukene, Sinisirje linnukene,
päeva poolt punasekene, sinikirja, siibakirja,
Riia poolt ristiline, lendelekse linnukene,
Narva poolt naastuline, lendelekse, loogelekse,
Harju poolt auguline, lendas meie lepikuie,
seest on siiruviiruline, kukkus meie koppelie,
pealt on kullakarvaline. arvas meie aavikuie,
määras meie männikuie.
Esimesed kokkupuuted lauludega pärinevad meil igaühel arvatavasti
lapsepõlvekodust. Õnnelikemail meist on need seotud ema lauldud lauludega - need olid
sageli unelaulud.
Eesti ema hällilaul
/Unelaulude kuulamine. Näiteks: "Viire takka."./
Emakeel:
Regilaulu põhitunnus - 8 silpi loob vajaduse ja võimaluse silbitamise kordamiseks selleks, et järgneval laulu kokkuseadmisel saaks seda põhimõtet silmas pidada. Võiks proovida silbitada tavalise lause, mõne lasteluuletuse ja rahvalalu sõnu ja uurida, miks tundub rahvalaulu silbitamine lihtsam olevat. Millise järelduse sellest peaks tegema, kui ise hakata laulu tegema?