Ilma tööta ei saa ka leiba!

     Kui viljavihud olid küllalt kuivad, viidi nad rehetoast rehe alla ja laotati põrandale maha.
    
     Nüüd hakkas raskeim töö - rehepeks. Kootidega peksti viljavihke niikaua, kuni neist terad välja pudenesid. Lõpuks viidi õled välja ja pühiti terad kokku.
    
     Muidugi olid niisuguses viljaseemnes sees veel nii sõklaid, kui aganaid. Need saadi viljast kätte tuulamisega.
3-4-3-5.jpg (7118 bytes)

Koot

3-4-3-1.jpg (79635 bytes)      Siiski ei saadud igas peres süüa puhast rukkileiba, vaid pidi jahule juurde segama aganaid ja puukoorepuru.

     Küll mõeldi ka vanal ajal, kuidas ilma tööta kõhtu täis saada.
Sellest sündisid siis jutud vilja vedavatest pisuhändadest ehk puukidest kui ka muudest sala-abimeestest, kes peremehe üleöö rikkaks võisid teha.

aganad ja sõklad - viljatera ümbritsevad kiled ja ogad

Pisuhännad

     Vanasti osanud mõned inimesed ka ilma tööta enesele rikkust koguda.Selleks meisterdati pisuhändasid ehk puuke. Need kandnud siis peremehele varandust kokku nii, et tulejutt taga.
     Pisuhänna tegemiseks olnud vaja kahte vihta tiibadeks, kahte kausipoolt kannikateks, üht niinekera soolikateks ja takukoonalt. Ja ega pisuhänd muidu ellu ärganud, kui tuli kuradile oma sõrmeotsast kolm tilka verd anda. Siis tõusnud pisuhänd lendu ja teeninud peremeest kuni selle surmani.
     Pärast surma aga tulnud vanahalb ja vedanud nii peremehe hinge kui ka pisuhänna enesega kaasa, rohkest varandusest aga jäänud järele vaid lepalehed.

niin - puukoore alune painduv puidukiud