Rahvapillid ja
rahvatantsud
Kui tööd-tegemised
tehtud, oli aeg pidutseda.
Kokku saadi talgute või pühade ajal kord ühe, kord teise talu
suures rehetoas. Üheskoos tehti muusikat, mängiti rahvamänge ning tantsiti
rahvatantse. Siis oli hea võimalus piduriided selga panna ja raske töö unustada.
Muusikat tehti enamasti rahvapillidega. Mõned
pillid, nagu kannel ja lõõtspill, olid pillimeistrite valmistatud. Parmupille oskas
sepistada külasepp. Selliste pillidega aga, nagu roopill, vilepill ja karjasepasun, said
hakkama peaaegu kõik karjapoisid.
1. Nuputa, millised eesti rahvapillid on siin peidus. |
LENNAK -
...........................
MUPARPILL- .........................
KUSARVSO - .........................
JAPASUKARN - ....................... |
EPILLVIL -
...........................
PILLRO - ............................
TSLÕPILLÕ - ............................ |
Tantsitaja M. J. Eiseni järgi
Kord hoidnud karjapoiss mere
ääres karja. Katsunud enesele ajaviiteks vilet teha. Aga ei saanud ega saanud vilet hüüdma.
|
|
 |
Korraga ilmub karjapoisi
juurde hall vanamees. Vanamees küsima: "Mis siin teed?"
Karjapoiss vastu: "Valmistan vilet. Aga ei saa vilet
kuidagiviisi hüüdma."
Hall vanamees vaatab karjapoisi tööd. Ütleb: "Ega sest
ikka õiget vilet saa. Säh, kingin parem oma vile sulle." Annab väikese pajuvile
karjapoisi kätte. Poiss tänab andjat. Andja kaob karjapoisi silmist.
Karjapoiss uut pilli puhuma. Oh sa heldene aeg, mis nüüd sünnib!
Kari tantsima. Tantsivad härjad ja lehmad, tantsivad hobused, tantsivad sead ja lambad.
Kes iganes pillilugu kuuleb, ei või muud, kui peab tantsima. Karjapoiss üksi seisab
vagusi paigal, kõik muud tantsivad. Viimaks väsib poiss puhumast. Sedamaid tantsimine
otsas.
Karjapoiss ajab loomad koju. Ise läheb mere äärde, istub
kivile maha, hakkab vilet puhuma. Ennäe imet: merevesi kohe keema. Kalad ilmuvad
veepinnale ja tantsivad. Tantsivad seni, kuni karjapoiss puhub. 2.Mis sa sellest loost arvad? |
|