Ehitame ise regilaulu!
Igal regilaulul on jutustada oma
lugu. Mõnikord on see nii vana, et lauljad enam õieti ei mäletagi, kust lugu algus sai.
Sinisirje-linnukese lugu räägib, kuidas maailm alguse sai:
Sinisirje linnukene Tõnn Sarve järgi
Mäe peal kasvas õunapuu, õitses ja kandis vilja. Siis aga
tuli suur tuul ning üks õuntest pääses puust ning veeres allikasse. Õunast sündis
sinisirje linnukene.
Hakkas siis linnuke pesakohta otsima - lendas siia, lendas sinna
kuni jõudis koplisse. Koplis kasvasid kolm põõsast - üks oli punane, teine sinine ja
kolmas kuldne. Kuhu pesake ehitada?
Vaatas linnuke punast põõsast ja mõtles: " Punane on maa
ja ema värv. Kuid pojad ei pea ju saama ema sarnaseks, siis kasvavad neist üksnes
memmepojad, kes ei suuda enese eest seista. Nad ei pääse lendu, ei saa enam maa küljest
lahti."
Vaatas linnuke sinist põõsast ja mõtles: "Sinine ju taeva
ja isa värv. Lindude kodu on ju taevas ja ehk oskab isa neile taevas ka mehisemat nõu
anda. Kuid ka isa juurde ei tohi pojad liiga kauaks jääda. Lõpuks peavad nad hakkama
oma elu elama."
Nii ei sobinud ei punane ega sinine põõsas. Linnuke valis
hoopis kuldse põõsa, sest kuldne on päikese ja venna värv, valguse värv. Kuldne märgib
pöörasust ja hoogu ja just seda ongi linnupoegadele vaja.
Tegigi linnuke kuldsele põõsale pesa, munes munad ja haudus
pojadki. Mis sai aga poegadest?Ühest sai päike ilma valgustama, teisest kuu öötaevasse,
kolmandast täht ning neljandast vikerkaar.
1. Püüa nüüd regilaul lõpuni kirjutada! Mõtle, mis sai edasi! |
Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli ................................. põõsas,
teine on ............................... põõsas,
kolmas ........................................ .
Sinisirje linnukene,
................................... pääsukene
lendas ses .......................... põõsas,
lendas ses .......................... põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi ...................... ,
tegi tüki ..................................... ,
nädaliku neljandat ............................ ,
veerandiku ............................. kuuda.
Siis hakkas mune munema. |
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ............................... kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
............................ viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus ................. ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku ......................................
veerandiku .................................. .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ... |
|