Happevihmad
         
1. Mis saastab õhku?
……………………………....................................................................................
..............................………………………………..…………..........……………...

     Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved.

2. Miks mõjutavad happevihmad ka paiku, mis on linnadest kaugel?

     Kas ka meil sajab happevihma?
1. Korja purki vihmavett.
2. Selleks, et kindlaks määrata, kas tegu on happevihmaga, vajad indikaatorpaberit.
Pane tükike indikaatorpaberit äädikhappesse!
3. Millist värvi muutub indikaatorpaber happes?
.......................................
4. Milliseks värvus vihmavette pandud indikaatorpaber?....................................
5. Kas purgis oli happevihm? ..............

     *Indikaatorpaber on niisugune paber, millega saab teada, kas vesi sisaldab hapet.

Mida teeb happevihm puudele?
     Kas oled näinud pruuniks muutunud okastega kuuski ja mände?
     Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks.    
Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okas-
puudele.
       Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha.
     HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD.

    Mida teeb happevihm kividele? 

     Viimastel aastakümnetel on lagunema hakanud paljud ehitised ja skulptuurid, mis püsisid tervena sajandeid. Kas ka siin on süüdi happevihmad?
     Sul on vaja kriiditükki, purki ja äädikhapet.
     Pane purki kriiditükk ja vala peale äädikhapet. Mida näed katses!
     HAPPEVIHMADE TOIMEL KIVID LAGUNEVAD.