Kolme vee vaen
                                                                   V. Sõelsepp


     Ükskord ammu-ammu läksid meri, jõgi ja järv omavahel kõvasti pahuksisse. Enne seda aga elasid nad sõbralikult kõrvuti. Millest see tüli tekkis, seda ei tea enam keegi, aga ühel päeval lausunud järv pahaselt merele:
     "Mitte tilkagi oma head magedat vett ei saada ma enam sulle. Mis kasu ma sellest saan? Et sa ütleksid mulle aitähki - kus sellega! Kibe ja mõru olid sa ennegi, ainult minu vesi aitas su elu mahedamaks muuta. Aga nüüd saa hakkama, kuidas tahad. Võid minna nii mõruks kui sulle meeldib, minul pole sellest sooja ega külma."
     Meri aga mühisenud vihaselt vastu:
     "Hoia endale oma mage ja lääge vesi! Ei taha mina seda, südame ajab iiveldama. Aga ma tahaksin näha, millest sina elama hakkad: ei lase mina enam tilkagi oma vett ära aurata. Ja pole siis ka ei pilvi ega vihma. Küll sa varsti kuivad."
     Jõgi kuulas nende riidu pealt. Tema oli jälle pahane mõlema peale ja ta sulises:
     "Mina aga ei taha enam teid kumbagi orjata. Olen küllalt järve vett merre kandnud ja mere kalu järve aidanud. Mis ma sellest tulu olen saanud? Elage nüüd ise, kuidas oskate, minu peale ärge enam lootke!"
     Ja nii hakkasid nad igaüks omaette elama.
     Elasid aasta, elasid teise ja veel mõnikümmend aastat pealekauba. Esialgu oli päris tore: igaüks iseoma peremees, elad ainult iseendale, teed, mida ise tahad, arvestad ainult oma soove ja tahtmisi. Aga pikapeale hakkasid nad märkama, et midagi on nagu korrast ära. Et kõik nagu pole nii, nagu peaks olema. Märkasid küll, aga polnud, kellelt küsida, miks see kõik sedaviisi on.
     Ükskord aga tuli mere kaldale inimene. Ja meri sosistas kohe:
     "Ütle, miks pole minus enam kalu? Miks on kõik minus nagu surnud ja miks ei sõida mu voogudel enam kiired laevad?"
     Inimene ei ütelnud midagi, vaid hakkas mööda jõekallast edasi kõndima. 		kolmeveevaen.jpg (41210 bytes)
     Siis sosistas jõgi omakorda:
     "Miks ei lendle minu kohal enam sinised kiilid ja miks on mul sängis nii kitsas? Kuhu kadusid koprad, kes enne tammi ehitasid ja vett paisutasid?Ja miks näen ma nii vähe päikest?"
     Aga ka jõe küsimustele ei vastanud inimene midagi, vaid aina jätkas oma teekonda järve poole.