Meri aga lainetas endiselt tihedas õlilaamas.
     “Nüüd teeme reha,” ütles Kunksmoor.
     Nad läksid võsasse rehavart otsima. Kunksmoor ei jäänud ühegi puuga rahule. Mänd murdus ja paju paindus, haab oli liiga habras, kask kaalus liiga palju. Alles kuusepuu meeldis moorile. Ta valis mitu sitket noort kuuske, lõikas need pussiga maha ja laasis ära. Siis hakkas ta keppe kokku jätkama. Vaja oli hästi pikka rehavart.
     Moor põimis jätkukohtadele tihedad võrud ümber ja luges sõnadki peale, et rehavars töö juures üles ei ütleks. Hargi tegi moor pihlakast, kaha voolis kadakast.
     Siis hakkas moor pulki lööma.
     Keskele pani ta havihamba. Havihamba kõrvale sai tedrekuke tiivakont, teisele poole aga metssea kihvaluu. Äärtesse tulid Kunksmoori vanavanaema hõbedast rinnanõel ja vana raudnael, mis laevakere sees igasugusest paksust ja vedelast läbi oli käinud.
     Moor oli küpsiküüsi töö kallal, ja peagi olid rehal pulgad peal.
     Siis sidus kunksmoor endale õhupalli selga ja lendas mere kohale.
     “Iga asi peab teadma, kus on tema koht,” ütles ta. “Mis maa seest on tulnud, peab varem või hiljem ikka jälle maa sisse tagasi minema.”
     Kunksmoor torkas pika rehavarrega mere põhja mitu sügavat auku ja hakkas siis rehaga õli aukudesse ajama. Aga nii kui lapike vett vabaks sai, valgus kõrvalt õli jälle puhtale pinnale peale. Moor riibus ja rehitses nii, et õli ja vesi tuiskasid. Kogu aeg pidas ta hoolsat valvet, et mõni kalake või vähike kogemata koos õliga merepõhja ja saare alla pimedasse ei kaoks.
     Viimaks jõudis kätte aeg, kui Kunksmooril oli ka meri puhas. Puhas oli liiv mere ääres, puhtad olid kõik kivid ja pilliroopadrikud. Kalad lõid rõõmsalt sulpsu, linnupojad sulistasid puhtas vees ringi.
     Kõik oli nagu enne.


2. Mõtle välja, millised olid need salasõnad, mille abil Kunksmoor lindude suled ja mere puhtaks nõidus!
..................................................................................................................
.................................................................................................................
.................................................................................................................
.................................................................................................................
.................................................................................................................
.................................................................................................................
.................................................................................................................
.................................................................................................................
...............................................................................................................