1. Loe, kuidas Kunksmoor päästab linde ja mere taas puhtaks muudab! 


Kunksmoor, tuli ja suits …                A. Pervik
     Korraga käis terav, kähisev vile üle mere ja saare. Õlise vee kohal tiirlevad linnud värahtasid ehmunult. Nagu millestki nähtamatust tõstetuna viskusid nad kohkunult kõrgusse, koondusid parvedeks ja lendasid minema.
     Vile peale võpatas ka kapten Trumm. Ta süda paisus rõõmust. See oli armsa Emmeliine vile. Ja seal merekaljude kohal ripnes oma õhupalli küljes ka Kunksmoor ise.
     Kunksmoor läks haigeid ja elutuid linde vaatama.    
      "Siin ei aita tulesõnad, ei aita veesõnad ega õhusõnad,” pomises ta.“Head vanad katkusõnad ka ei kõlba. Jälle on vaja uhiuued sõnad teha.”
     Ta korjas ühe õlist nõretava poolsurnud linnu üles ja puhus talle mõtlikult peale, ise sekka midagi pomisedes. Aeg-ajalt ta vaikis, nagu oma mõtteid kuulatades.
     Alguses polnud midagi. Lind lösutas raskena Kunksmoori kätel, tiivad rippusid elutult alla. Siis aga hakkas õlikiht puhumise peale pikkamisi, õige pikkamisi, tilkadeks koonduma. Tilgad veeresid mööda keha alla ja pudenesid liivale. Suled said jälle kohevaks. Kunksmoor silus teise käe sõrmedega linnu kurgualust ja selga. Loid keha elustus. Lind ajas suled turri, raputas end. Silmad muutusid taas erksaks.
      Kunksmoor tõstis linnu kõrgele pea kohale ja hüüdis midagi. Lind sirutas tiibu ja tõusis moori käte vahelt lendu. Ta kerkis aina kõrgemale ja kõrgemale sinavasse õhku ja kadus siis kauge puhta vee poole.
      Kapten asus nüüd moorile appi. Ta kandis õliseid linde kokku. Neid oli masendavalt palju. Kõik kohad olid neid täis, ja iga uut lindu puudutades tundis Trumm teravat pistet südames. Moor aga muudkui puhus ja pomises, pomises ja puhus.
     Varsti kogunes mahaveerevatest õlitilkadest loik ja Kunksmoor pidi kivi otsa ronima. Peagi ei pääsenud kapten enam uute lindudega Kunksmoori juurde. moor pidi kohta vahetama. Niiviisi sai mõne aja pärast kogu rand õliloike täis. Alles mitmendaks-setmendaks päevaks olid kõik linnud jälle puhaste sulgedega ning võisid taas oma igapäevast mereelu jätkata.