Tundub uskumatuna, et inimesed tulevad toime ääretu maailmamere
reostamisega.
Ometi on see nii. Rannas jalutades võid leida kõikvõimalikku
prahti, mida meri on randa heitnud. |
 |
1. Mida sina oled mererannalt leidnud?
..........................................................
.............………………………..……
……………….…………................
.........................................................
.........................................................
......................................................... |
Kiletükid ja
plastpudelid on mereloomadele ohtlikud.
Kalad neelavad plastmassitükke saagi pähe.
Hülged takerduvad plastmassijääkidesse ja kalavõrkudesse.
Merelinnud kasutavad plastnööre pesade ehitamiseks, muutes
pesad oma poegadele lõksusarnaseks. Pojad jäävad jalgupidi kinni ega pääsegi pesast. Tänapäeval maetakse palju kahjulikke
jäätmeid suletud betoonkastidega merre. Aja jooksul aga sellised kastid
lagunevad ning jääkained pääsevad merevette.
Kõige enam reostavad merevett naftapuurtornid ja naftatankerid.
Suur osa naftast pumbatakse merepõhjast. Sealjuures satuvad merre naftajäägid.
Nafta kujutab endast mereasukatele suurt ohtu. Mõnikord sõidavad aga naftatankerid
karile ning veepinnale moodustuvad hiiglaslikud naftalaigud. |
Kuidas mõjub
naftareostus lindudele? |
| Naftareostus
põhjustab mereasukatele suurt kahju. Eriti haavatavad on merelinnud. Neid kaitseb külma
merevette sukeldumisel vahaja võidega immutatud sulestik. Sulgede vahel on palju õhku,
mis hoiab linnu keha soojana. |
1. Uuri linnusulge luubiga!
2. Tilguta sulele vett. Kas sulg muutub märjaks? ………
3. Kasta sulg õlisse ja lase kuivada! |
 |
4. Kasta kuivanud sulg vette ja uuri seda!
Mida sa näed?
5. Miks linnud ei saa elada naftaga määrdunud sulgedega?
|
|
|
|
|