8.Samblikud, puhta õhu indikaatorid.

Kas saab õhu puhtust hinnata looduslike meetoditega?
Samblikud on õhureostuse suhtes väga tundlikud ja kaovad paikadest, kus on suur õhureostus. Sellepärast kasutatakse samblikke õhupuhtuse indikaatoritena.
Sambliku tundlikkus õhu koostise suhtes tuleneb sambliku kasvamise iseärasustest.
Samblike kohta lead rohkesti materjale Eesti Looduse aastakäikudest.
Et leida sobivaid ajakirjanumbreid, kasuta Eesti Looduse aineregistri otsingumasinat.

Millised samblikud on?
Samblikud jagunevad korpsamblikeks, mis katavad puid ja kivisid korbana,
põõsasarnasteks samblikeks ning
puuokstel rippuvateks habesamblikeks.
Värvilt on samblikud hallikad, rohekad, pruunikad, harvem kollakad.

Kuidas samblikud toituvad?
Samblikel pole lehti, juuri ega varsi.
Nad kinnituvad tallusega kividele, või puudele ja imevad endasse niiskust ja õhku.
Mineraale saavad nad kivide pinda lahustades ja samuti õhust.
Koos õhu ja veega satuvad samblikkesse ka seal leiduvad reostusained.
Nii koguvad samblikud endasse reostust.
Samblikesse koguneb järjest enam saastaineid .

Kuidas kasutada samblikke õhureostuse suuruse hindamiseks linnas.
Saastatud õhu suhtes on samblikud väga tundlikud .Paljud samblikuliigid kaovad reostatud piirkondadest. Sellepärast saab kasutada samblikke õhu puhtuse hindamisel. Kui puudel kasvab palju erinevaid samblikuliike, on õhk puhas.

KATSE: Uuri, kui puhas on õhk linnaparkides!
KatsematerjalidPapp, käärid, joonlaud, samblikumääraja.
Lõika papist välja ruudukujuline 20 korda 20 cm raam.
Aseta raam 1 meetri kõrgusele puutüvele ja vaatle, kui suure osa puutüvest raami sees katavad samblikud. Mitut erinevat samblikuliiki näed?
Hindamisskaala:
Kogu ruut samblikega kaetud, palju erinevaid samblikuliike. puhas õhk  
Pool ruutu samblikega kaetud, mitu (2-3) samblikuliiki vähe saastatud õhk  
Mõned üksikud samblikulaigud ruudus, 1 samblikuliik. Saastunud õhk  
Ühtegi samblikku ruudus. Väga saastunud õhk.  

Uurimistulemused.

Puuliik. Kui palju samblikke. Mitu erinevat samblikku. Milline on õhk?
       
       
       

Lapsed teevad kokkuvõtt õhu puhtusest ende poolt uuritud pargis.

Samblikest võib saada toredaid taimevärve, et värvida villast lõnga .
Kõige levinum värvisamblik Eestis on kivi-lapiksamblik (Parmelia saxatilis).
Temast saadi pruuni, kollast, vesihalli ja rohelist värvi. Värvida saab ka islandi käokõrvaga( Cetraria islandica), hariliku põdrasamblikuga ( Cladonia rangiferina)) ja seinakorbaga (kollakaspruun Xanthoria parietina).
Värvimiseks peab kasutama klaas, või emailnõusid.
Samblik 100 grammi() segatakse 1l külma veega ja soojendatakse keemiseni. Lastakse 20-40 min. seista ja kurnatakse segu läbi marli. Erinevatest samblikest saadakse hallikas, rohekas või pruunikas lahus.
Kui samblikega värvimisel kasutada vask-, raudvitrioli või maarja lahuseid, võib saada erinevaid lõngavärvuseid. Vaskvitriol muudab värvuse rohekamaks, raudvitriol pruunikamaks, maarjas kollakamaks.
Valmis värvilahuses tuleb lõngu keeta pool tundi, seejärel tuleb lõngu loputada jahedas vees ja järelpeitsimiseks panna lõngad likku kas sooda, soola, või äädikalahusesse.

Kivi-lapiksamblik.
Tumepruun - 400 g märga lõnga ja 2,5 kilo samblikke pannakse vaheldumisi kihtidena raudpatta
Pada kaetakse külma veega ja jäetakse 12 tunniks seisma ning keedetakse seejärel 6 tundi vahetevahel segades vaiksel tulel.
Lastakse jahtuda ja loputatakse lõngad.

Kunksmoori seiklused jätkuvad.

Kunksmoor soos. Kas seal oli õhk puhas. Katkend samblikest puuokstel!

Emakeel.
Tähelepanu pööratakse lausete moodustamisele, jätkatakse küsimuste esitamise harjutamist sõnade kohta lauses, õpitakse lisama lausesse sõnu vastavalt küsimusele.
Vaatlustulemuste fikseerimine vaatlusprotokollis (täpsus, lühidus, selgus), lihtlausete laiendamine (missugune? kus? kuhu?)