Happevihmad moodustuvad, kui mitmesugused saasteained (SO2, CO2 jt) lahustuvad vihmavees ning tekitavad happed. Tuulega levib saastunud õhk suurte vahemaade taha. Nii sajab happevihma ka paikades, mis asuvad tööstusrajoonidest väga kaugel.
| KATSE 1:Kas ka meil sajab happevihma? |
| Katsevahendid: Ilmajaama
tsüklis valmistatud sadememõõdupurk, 2 kilekotti,
indikaatorpaber 1.Korjame oma sademetemõõtjasse vihmavett. NB!Et saada puhast proovi, asetame purgi põhja täiesti puhta kilekoti (nii, et meie käe ümber on teine kilekott). Indikaatorpaberite abil on võimalik mõõta vihmavee happelisust ja aluselisust. Indikaatorpabereid saab harilikult keemiaklassist. Tutvustame algul indikaatorpabereid happes ja aluses. |
| Mis on indikaatorained?Teeme katse punase kapsaga. |
| Indikaatorid muudavad oma
värvust olenevalt sellest, kas tegu on happelise või
aluselise keskkonnaga. Katsevahendid: 3 klaaspurki, punast kapsast, nuga, äädikas, seep,keev vesi Punase kapsa mahl on looduslik indikaatoraine. Lõigu ühte purki punast kapsast ja vala sellele peale keeva vett.Saad lillaka kapsamahla, mida on võimalik kasutada indikaatorina. (Vihmavee puhul ta arvatavasti ei toimi, sest selle happelisus on väga väike). 2.Vala värvilist mahla veel 2 purki. Jäta osa mahla võrdluseks. 3.Sega ühe purgi sisule hulka seebiveelahust (aluseline keskkond. Jälgi värvimuutust! 4.Sega teise purki äädikhapet (happeline keskkond).Jälgi värvimuutust! Kapsamahla lisamisel seebivette muutub mahl sinakaks, äädikhappele kapsamahla lisamisel värvub segu vaarikapunaseks. |
Happevihama toimel hävineb okaspuude okkaid
kattev vahakiht.
Okaste pinnalt aurumine suureneb ja selle tagajärjel kuivavad
okaspuud ära.
Lehtpuudele on happevihmade toime väiksem, sest nendele kasvavad
järgmisel aastal uued lehed, okaspuudel aga vahetuvad okkad
mitme aasta järel.
Tänapäeval on paljud vanad ehitised ja kujud
hakanud happevihmade toimel lagunema, kuigi nad püsisid enne
tervena aastasadu.
Näiteks on kirikute värvilised klaasaknad muutunud väga
õhukeseks, kuna klaasi pinnale sadestuvad heitgaasid ja
vihmavesi moodustavad seal happeid, mis lagundavad klaasi pinda.
| KATSE 2:Happe toime kividele? |
| Katsevahendid:
kriiditükk (lubjakivi ehk marmori analoog), äädikhape,
lusikas, purk, kummikindad NB!Ettevaatust happe sattumisel nahale ja silma 1. Paneme kriiditüki purki ja valame peale hapet. Jälgime, mida näeme. Happe toimel hakkab süsinikust koosnev kriit lagunema ja me näeme mullikestena eralduvat süsihappegaasi. Kriit laguneb happe toimel. |
töö tekstiga: Pala viimase osa lugemine, kolmel päeval loetu kokkuvõttev jutustamine ja sisuliste järelduste tegemine;
keelealane töö: oma muinasjutu läbivaatamine õigekirja seisukohalt (võiksid lugeda paarilised vastamisi teineteise tööd ja leida eksimusi kirjapanekus ning koos leida õigeid lahendusi vms.) ja selle vormistamine raamatukeseks või lehele (kodus); jätkub küsimuste esitamise harjutamine.
Mitmed teemaga seonduvad kirjatööd vajavad
tähelepanu pööramist nende vormistamisele ja õigekirjutusele.
Jätkuvad harjutused küsimuste moodustamiseks (kes? mis?
kelle? mille?).