8. Sademed.

Milliseid erinevaid sademeid on olemas?
Mis on vihm?
Millest vihm koosneb?
Kuidas tekivad lombid?
Millest koosnevad pilved?
Sademed tekivad, kui pilves olev veeaur kondenseerub suuremateks tilkadeks.
Kui tilgad muutuvad suuremaks, võivad nad maha sadada
(Nagu keetmisel tekkinud veeaur kondenseerub potikaanele ja sajab tagasi potti). Võib näidata pilve mudelina vett täisimenud käsna.
Kuidas tekivad lumehelbed, lörts ja rahe?
Jäätunud veetilkadest tekivad jääkristallid, mis liitudesmoodustavad lumehelbed.
Lumehelbed on alati sümmeetrilised ja koosnevad kuuest harust.
Esimene lumi
Jutt lumehelvestest
Jaapani muinasjutt - Kuidas lund hakkas sadama?
Sajab lund
Sajab lund
Tuisk
Joonistame sirkli ja joonlaua abil sümmetrilisi lumehelbeid.
Kui vihm sajab läbi väga külma õhumassi, siis moodustuvad raheterad.
Lörts, mis tekib, kui lumehelbed sajavad läbi soojema õhumassi ja ühinevad omavahel. Loe ka pilvede kohta!
Lisalugemiseks:Kuidas leiutati vihmavari?
Põud ja vihm
Hiina muinasjutt Vihm ja päike

Katse: Kuidas tilgad kasvavad?
Jaga lastele 2 lehte joonistuspaberit, veetops ja vesivärvid.
Kõigepealt kastavad lapsed pintsli kollase värvi sisse ja teevad ühele paberilehele palju suuri kollaseid piisku.
Seejärel loputatakse pintsel ja tehakse kollaste piiskade vahele ettevaatlikult siniseid suuri piisku.
Peab tähele panema, et erinevat värvi piisad ei seguneks.
Teine paberileht asetatakse lauale ning seejärel tõstetakse piiskadega paberileht risti lauaga, nii et piisad saaksid hakata paberilt alla voolama.
Piisad potsatava alumisele paberile ja segunevad. Tekivad rohelised piisad.

Küsimus:
Mis juhtus kollaste ja siniste tilkadega, kui kergitasid paberit?(tilgad hakkasid voolama ja ühinema)
Kas tekkinud tilgad, mis voolasid alla lehe servalt, olid sama suured kui kollased ja sinised tilgad?
Mis juhtus laual lebava paberiga? (sinna kogunes roheline lombike segunenud tilkadest)

Situatsioon ja arutelu:
Vihmameistrid.
Teadlased on välja mõelnud mooduse, kuidas muuta pilvi tihedamaks.
Nad pihustavad lennukitelt õhku ülipeeni osakesi (aerosooli). Maapinnalt aurunud vesi kondenseerub peentel osakestel ja tekivad pilved ning hakkab sadama.
Sellisest vihma tegemise moodusest oleks palju abi põllumeestele, kelle kodukohas sajab vähe vihma.
On aga ka üks küsitavus. Ilmselt jääb siis kusagil teises piirkonnas osa vihma sadamata.

Õpetaja jutustab klassile järgmise loo:
Peeter on pidanud talu juba 40 aastat, kuid see suvi on kuivem kui ükski teine. Valitseb kohutav põud. Taimede istutamisest saadik on 2 kuu jooksul sadanud ainult mõned tibad vihma.
Peeter muretseb, et kui vihma ei tule, siis taimed põldudel närbuvad ja tal pole, mida turule viia ning siis pole ka raha, mille eest perele toitu ja riideid osta.
Peeter kardab, et tal tuleb isegi traktorid maha müüa, kui saak hävib.
Siis aga kuuleb Peeter uuest vihmategemise moodusest. Ta otsustab üürida lennuki ja pihustada oma põldudele aerosooli, et tekiksid pilved.
Peeter loodab, et siis hakkab sadama ja taimed saavad kasvada.
Maali on Peetri hea sõber ja naabertalunik.
Maali põldudele on sellel aastal sadanud enam kui Peetri omadele. Temagi põllud vajaksid veel pisut vihma, kuid asi pole sugugi nii hull, kui Peetri maadel. Ometi tõotab temagi saak tulla sel suvel nigelam kui harilikult.
Kui Maali kuuleb Peetri plaanidest, hakkab ta muretsema, et kui Peetril õnnestud meelitada pisut niiskust kokku pilvedeks, siis ei saja tema põldudele enam üldse. Ja saagist tuleb siis suu puhtaks pühkida.

Küsida lastelt:
Kas Peeter toimib õiglaselt, tehes endale aerosooli abil rohkem pilvi, kui ta teab, et see võib kahjustada tema naabri põlde?
Kas leidub mingi lahendus, mis sobiks üheaegselt nii Peetrile kui ka Maalile?

Sademete tähtsus.
Sademed on maale väga tähtsad.
Maapinnale langev vesi mõjutab põhjavee taset ja vee seisu veekogudes .
Ilma veeta ei saa kasvada taimed ega loomad.
Ka põllumeestele on sademete hulga teadmine oluline.
Sellepärast mõõdetakse igas ilmajaamas ka sademete hulka, mis maapinnale langeb.
Sademete hulka mõõdetakse sadememõõturiga.
Uuri, kuidas mõõdetakse sademeid koolilaste keskkonnauuringute projekti Globe raames!

Teeme ise sadememõõturi!
Selleks on vaja 0,5 liitrist purki, joonlauda ja kleeplinti.
Kinnita joonlaud kleeplindiga purgi külge, nii et joonlaua alumine ots puudutaks purgi põhja. Nüüd saab joonlaualt lugeda, mitu millimeetrit sademeid ööpäeva jooksul langes.
(Rahe ja lume hulka mõõdetakse siis, kui need on sulanud veeks.)
Aseta purk õue, maapinnast 2 meetri kõrgusele.
Mõõda sademete hulka purgis iga päev.
Pärast mõõtmist tühjenda purk.

KATSE: Sademed papptaldrikul.

Katsevahendid: Papptaldrik, veekindel kirjutusvahend. Sademete hulka saab määrata ka papptaldrikule kogunenud vihmavee järgi. Panna taldrik ööpäevaks välja ja joonistada kogunenud vihmavee tasemepiiri jälg markeriga taldrikule. Seejärel vala vesi ära. Kui nii teha mitu päeva järjest, kusjuures iga päev kasutada märkimiseks erinevat pliiatsit, tekivad taldrikule erinevad piiriringid ja on näha, kui erinevad on sademete hulgad. Seda võib lasta lastel iseseisvalt kodus läbi viia ja võrrelda laste andmeid taldrikuid klassis tsükli lõpul - kas linna eri paigus sadas ühepalju.

Emakeel.
Töö tekstiga: meeleolu edastamine luuletuse lugemisel, kirjeldada kuulamisel tekkinud kujutluspilt ning luua jutuke lähedasel teemal;
keelealane töö: mõeldud jutu kirjutamine, selle analüüs õigekirjast lähtudes, vormistamine lehel või raamatukesena.

Muinasjutulaadse jutukese koostamine pilvedest ja sademetest.
Võimalik oleks selle teema juures ka oma raamatu tegemine (jutumõtlemine, kirjutamine, piltide joonistamine, uuesti vormistamine, s.t. kirjavigade korrigeerimine ja loo ümberkirjutamine), vastastikku töödega tutvumine jms.