Milliseid erinevaid pilvi on olemas?
Kiudpilved paiknevad kõige kõrgemal. Nad tulevad taevasse siis, kui ilm hakkab muutuma. Rünkpilved on ilusa ilma pilved. Nendest ei saja vihma. Nad paiknevad kiudpilvedest madalamal.
Kihtsajupilved asuvad kõige madalamal. Kihtsajupilvedest sajab vihma.
Õhumasside kokkupuutekohal võivad tekkida veel rünksaju-ehk äikesepilved.
Pilvede pilte võid vaadata ülemaailmse koolilaste keskkonnauurimisprojektist Globe .
Pilve tekkimine.
Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse.
Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatele tolmuosakestele ja tekivad pilved.
| KATSE 1: Kuidas tekib pilv? |
 Katsematerjalid: pudel, kuum vesi ,lehter, jääkuubikud, taskulamp1. Valame pudelipõhja veidi tulist vett. Ettevaatust kuumaga, kasuta lehtrit! 2. Asetame pudelisuule külmkapist võetud jäätüki. 3. Pudelisse tekib pilv, mida on parem jälgida pimedas ruumis taskulambivihu valguses. |
Katse: Kuidas teha pilve?
Pane pisut vett potiga (teekannuga)keema.
Pane teise kausiga pisut vett külmutuskappi. Sa võid kasutadaka eelnevalt valmistatud jääkuubikuid, mida lisad veekaussi.
Kui vesi on keema läinud, tõsta külmaveekauss ettevaatlikult(kuum aur kõrvetab!) auru kohale.
Külma vee kohal veeaur jahtub ja tekib pilv, sest veepiisakesed hakkavad kondenseeruma ja kasvama.
Hoia kummuli plekkpurki pilve kohal. Plekkpurgile kogunevad piisakesed.
Uurime, kas moodustunud piisakesed on ühesuurused.
Mis juhtub, kui piisakesed kasvavad? (nad ühinevad suuremateks)
Millised tilgad sarnanevad vihmapiiskadega?(suured tilgad, mis kukuvad maha plekkpurgi allservast)
Millised piisad sarnanevad rohkem aurupilvega?(väiksed tilgad, mis kondenseeruvad purgile)
Tuuled liigutavad pilves olevaid piisakesi ja need põrkuvad üksteisega kokku ja liituvad suuremateks tilkadeks. Kui piisakesed muutuvad liiga raskeks, siis ei suuda tuuled neid enam õhus hoida ja hakkab sadama vihma.
Päikesekiirgus on pilvede tekkimise energiaallikaks.
Päikesekiirguse toimel soojeneb õhk maapinna lähedal ebaühtlaselt. Enamsoojenenud õhumassid hakkavad kerkima neid ümbritseva jaheda õhu survel, mis tungib maa ligidalt peale.
Selle mõjul tõuseb õhumass nagu kuum õhk pliidiraua kohal.(Meenutame küünlakatset ja spiraalikatset!)
Nii tekivad ilusa ilma pilved - rünkpilved, mis meenutavad sepikut, saia või karukest.
Kui õhk tõuseb veel kõrgemale, võivad kujuneda ka suured tornjad rünkpilved.
Õhtuks ilusa ilma rünkpilved hajuvad või lagunevad sootuks.
Kuigi päike annab pilvede tekkimiseks energiat, tekitab ta samal ajal pilvede näol enda teele tõkke. Rünkpilvede vahelt paistev päike annab maapinnale suurema kiirgushulga, kui selgest taevast paistev päike, kuna lisaks otsesele päikesekiirgusele jõuab maapinnani nii ka pilvedelt tagasipeegeldunud kiirgus.
Sellepärast ongi pilvistel suvepäevadel ilm soojem. Öösiti toimivad pilved nagu tekk magajale, takistades soojuskiirguse lahkumist ja maapinna jahtumist.
Äikesepilved.
Valge loori tekkimine pilve ülaosas on tunnuseks, et pilv koosneb nüüd veepiisakestest ja jäänõelakestest.
On kujunenud välja rünksaju ehk äikesepilv.
Selleks, et veepiisakesed sajaksid pilvest vihmana maapinnale, peab piiskade raskus ületama õhu takistuse.
Kogukamaks muutuvad vihmapiisad siis, kui vesi jäätub jääkristallide pinnale.
Langedes madalamale, sulavad jääosakesed ning sajavad vihmana maha.
(50 ruutkilomeetri suurune äikesepilv võib mahutada 2 miljardit tonni vett. Kui kogu see vesi imbuks mulda, jätkuks sellest taimedele kümneks päikesepaisteliseks päevaks.)
Mõnikord haaratakse jääosakesed uuesti tõusvasse õhuvoolu ja paisatakse üles. Seal liidavad nad endaga veepiisku ning suurenevad veelgi.
Vaheldumisi üles-alla pendeldades kasvavad jäänõelad mõnikord raheteradeks. On esinenud rusikasuurusi, Eestis tuvimunasuurusi raheterasid.
Kui kiudpilvede loor pilvetippude juures on muutunud alasikujuliseks, pilve allosa näeb aga välja nagu kobrutav puder, ähvardab pilvest tulla tugev äike, raju, harvemini koguni tromb või vesipüks.
Kui äikesepilved lagunevad, tekib neist mitmesuguseid pilvi. Seepärast nimetatakse äikesepilvi ka "pilvede vabrikuks".
Pilve ülaosas lagunenud loorist-alasist moodustuvad kiudpilvedja kõrgrünkpilved, pilve keskosast tekivad keskmise kõrgusega rünkpilved, pilve alaservast aga rebenenud rünkpilved ja kihtrünkpilved.
Esimene äike
Kas äike võib olla ohtlik?
Lugu äikesest
Kui tihti lööb välku ja müristab?
Pilved ja tsüklonid.
Pilved tekivad ka tsüklonites, kus kõrvuti paiknevad soojad ja külmad õhumassid
Tsükloni ees liigub tavaliselt soe õhumass, tagapool aga jahe õhumass.
Sooja õhumassi lähenemisel õhurõhk langeb.
Soe ja niiske õhk on kergem ja liigub mööda külma õhu kiiluüles ning jahtub.
Tekivad pilved.
Sooja õhumassi lähenemisel suvel muutub taevas tavaliselt piimjaks.
Päike paistab nagu läbi mattklaasi.
Sellele järgnevad kõrgkihtpilved ning lähema ööpäeva jooksul jõuab kohale sooja õhumassi sademeteala koos kihtsajupilvedega. Algab kestev lausssadu.
Jaheda õhumassi lähenemisel õhurõhk tõuseb,temperatuur hakkab langema ja tuul tugevneb. Tekivad rünkpilved, mis võivad areneda äikesepilvedeks.
Esineb lühikesi sajuhoogusid.
Ilma ennustamine pilvede järgi.
Kohalikest ilmavatlustest annavad pilved kõige rohkem teavet homse ilma kohta.
Kui õhtuks pilvisus väheneb või koguni kaob, tuleb järgmisel päeval ilus ilm.
Kui ilm hakkab muutuma vihmaseks, siis järgnevad selgele taevale kiudpilved, nende järel rünkpilved ja lõpuks ongi kohal lauspilved ja sadu.
Äikesepilve tekkimist on mõnikord võimalik ennustada teiste pilvede järgi.
Näiteks kui taevasse ilmuvad saelehekujulised pilved, mille alumine serv on tasane, ülemine aga hambuline, siis võib 8-12 tunni pärast oodata äikest.
Äikese tulekule viitavad ka lambavilla meenutavad pilved. Ka siis, kui taevas paistavad kala selgroogu meenutavad pilved, mida rahvas vahel ka "Noa laevaks " kutsub, on see märk, et kusagil kaugemal sajab vihma.
Kuidas pilved muutuvad ?
Joonistame aknale pandud kilele pilve piirjooned ja mõne aja pärast uuesti.
Joonistame kummalise kujuga pilvi.
Pilved ja kunst.
Pilved on andnud inspiratsiooni muusikutele, maalikunstnikele ja luuletajatele.
Päikest on raske maalida, sest värvidega ei ole lihtne saavutada vajalikku heledust.
Sellepärast antakse maalidel päikesepaistelist miljööd sageli edasi kaudsete vahenditega ning kujutatakse päikese helklemist pilvedel.
Proovime maalida pivi.
Emakeel.
keelealane töö: leitakse tekstist häälikuühenditega sõnu, võrreldakse täishäälikuühendi ja kaashäälikuühendi õigekirjutust, leitakse sarnasus ja erinevus;
jätkub eite-taati tüüpi sõnade õigekirja harjutamine.
Sobiv koht harjutavaks etteütluseks.
Erinevate orientiiride järgi tekstilõigu leidmise harjutamine (siin srifti järgi).
Täis- ja kaashäälikuühendite võrdlemine
(Mille poolest on need omavahel sarnased?
Erinevad? -
Arutleda võiks selle üle, mille poolest on sarnased täis- ja kaashäälikuühendid ja mille poolest erinevad: kõrvuti sõnas on ühe häälikurühma erinevad häälikud,
nende kirjutamisel ei kasutata kahekordset tähte ka siis, kui kõlavad pikemalt;
e.: täishäälikuühendis on kaks häälikut, kaashäälikuühendis võib olla ka kolm (ürgne) või harva ka neli (korstnas),
täishäälikuühend on alati ühte silpi mahtuv ühend, kaashäälikuühend mahub ühte silpi ainult siis, kui on sõna või liitsõna osa sõna alguses, muidu jaguneb see alati kahe silbi vahel).