4. Soe ja külm õhk.

Milline on õhk?

KATSE 1: Õhu omadused
Katsematerjalid: Õhupallid, kaal või kerge riidepuu
1. Puhuda õhupall õhku täis.
Lasta lastel õhku kirjeldada.
Õhk on läbipaistev gaasiline aine.
Tal on mass ja ta täidab ruume.
3. Võib selle veendumiseks kaaluda ja vaadelda tühja ja täis õhupalli.
Õhupallid võib kinnitada kerge riidepuu õlgade külge, et näha, kas riidepuu läheb tasakaaluasendist välja.
KATSE 2: Õhk täidab ruume.
Katsematerjalid: lehter, tühi klaaspurk, plastiliin, kann vedelikuga.
1. Kinnita lehter purgi peale ja sule purgiava tihedalt plastiliiniga, nii, et õhk pääseks purki vaid lehtri kaudu.
2. Vala lehtrisse vedelikku.
Mida näed? Kas vedeik voolab purki? Miks?
Kuigi õhk on nähtamatu ja läbipaistev, on ta siiski purgis olemas ja võtab ruumi.
3.Tee terava pliiatsiga plastiliini sisse auk, et õhk pääseks purgist välja.
Mis juhtub vedelikuga lehtris?

Mille poolest erinevad soe ja kül mõhk?

KATSE 3: Mõõdame õhupalli ümbermõõtu.
Katsematerjalid: Õhupall eelmisest katsest, mõõdulint, küttekeha
1. Võtta õhupall ja puhuda täis.
2. Mõõta selle ümbermõõt ja panna mõneks ajaks päikese kätte (radiaatori juurde).
3. Mõõta tunni lõpul uuesti õhupalli ümbermõõtu.
Õhupalli ümbermõõt peaks suurenema, sest soe õhk pallis paisus. Soojenedes õhk paisub ja muutub hõredamaks.
Õhuosakesed pallis hakkavad kiiremini liikuma.
Jahtudes paiknevad õhuosakesed tihedamalt ja õhu ruumala väheneb.

Võib teha lastest õhu mudeli.
Kui öeldakse külm, seisavad lapsed kobaras koos ruumi keskel.
Kui öeldakse kuum, siis hakkavad lapsed jooksma igas suunas,täidavad klassi. Nii võib vaheldumisi "õhku kuumutada jajahutada".

Kuidas paiknevad soe ja külm õhk maapinna kohal?
Soe õhk on jahedast õhust hõredam ja kergem (samas ruumalas on vähem õhu molekule) ning tõuseb ülespoole.

KATSE 4: Küünlakatse.
Katsematerjalid: küünal, tikud
1. Paneme küünla põlema ja laseme tal mõnda aega põleda.
Õhk küünla kohal soojeneb.
2. Kustutame küünla, jälgime kuidas liigub soojenenud õhk(suits) ülespoole.
Soe õhk koos suitsuga on kergem ja tõuseb ülespoole.
KATSE 5: Spiraal.
Katsematerjalid: värviline paber, käärid, radiaator või põlev elektripirn, niit
Spiraalid võib kujundada maokujulisteks ja kaunistada pealt mustritega.
1. Lõigata kõvast ümmargusest paberist välja spiraal ja tõmmata vedrutaoliselt torujaks.
2. Kinnitada spiraali otsa niit ja riputada ta radiaatori (põleva elektripirni või kütteseadme) kohale.
Soe õhk paneb ülespoole liikudes spiraali pöörlema.

Hoiatus! Mitte kasutada küünalt või elavat tuld.

LISAKATSE: Õhu paisumine.
Katsematerjalid: 2 katseklaasi, purk sooja veega, tühi purk, seebimullivedelik
1. Katta katseklaaside suud seebikiledega.
2. Panna üks katseklaas sooja vett ja teine tühja nõusse.
3. Kui panna katseklaas sooja veega nõusse, siis õhk soojeneb katseklaasis, paisub ja seebikile katkeb.

Emakeel.
töö tekstiga: tekstis orienteerumine, lõigu leidmine;
keelealane töö: liitsõnade leidmise ja osasõnade piirimääratlemise harjutamine, k, p, t osasõnade alguses,tegevusjuhise (reegli) sõnastamine.

Korratakse liitsõna ja vaadeldakse tekstissõnade liitumiskohti ning märgatakse, et ka liitsõna osasõnade alguses esinevad ainult k, p, t.
Lisalugemiseks: Külmataadi kättemaks