2.Kuidas õhk muutub soojaks?

Mis teevad ilma?
Meie kõige igapäevasem ilm on keerukas loodusnähtus, mida tingivad paljud tegurid.
Suuresti määrab ilma kujunemist päikesekiirgus.
Õhu ülemistesse kihtidesse jõuab ühtlane hulk päikesevalgust, kuid maapinnale jõudva valguse hulka piiravad pilved.
Päikesekiirgus, mis neeldub maapinnas muutub soojuseks. Õhk soojeneb maapinnast tagasikiirguva soojuse arvel. Tumeda pinna (muld, rohi, asfalt, kivid) kohal soojeneb õhk rohkem kui valgust tagasipeegeldava pinna (lumi, veepind) kohal.
Kuna maapind peegeldab ja neelab päikesekiiri erinevalt, soojeneb õhk erineval määral - tekivad külmemad ja soojemad õhumassid.
Näit. Ookeani kohal jahe õhumass ja maismaa kohal soe õhumass.

Millised pinnad peegeldavad ja millised neelavad valgust ning soojenevad. (kordamine).
Mõned pinnad peegeldavad päikesevalgust tagasi, mõnes pinnas valgus neeldub.
Mida siledam on pind, seda enam valgust ta tagasi peegeldab.
Valgust tagasipeegeldavad pinnad näivad heledatena.Näit. veepind, peegel
Tumedad pinnad (näit. muld) näivad tumedatena, sest valgus neeldub neis ega peegeldu tagasi. Neeldumisel muutub valgusenergia soojuseks - seega tumedad pinnad soojenevad.

KATSE: Kuidas pinnad soojenevad?
Katsevahendid:Heledad ja tumedad esemed (rridetükid ), veenõu, kraadiklaas.
Katset saab teha vaid päikesepaistelise päevaga!
1.Panna aknalauale päikese kätte heledaid ja tumedaid asju, vett .
2.Mõne aja pärast katsuda , milline on kõige soojem.
Võib kasutada ka vee-kraadiklaase.

Kodus:
Tuua kooli kaasa mõned nädala ajalehtedest väljalõigatud ilmateated.

Emakeel.
Töö tekstiga:
teema peegeldumine rahvaloomigu erinevates liikides - rahvajutt, mõistatus, vanasõna.
Keelealane töö: jätkub tekstivaatlus ja kirjapildis kahe tähega märgitud lihthäälikute määratlemine pikaks või ülipikaks ja nende süstematiseerimine tabeli abil. Sobiks harjutav etteütlus lihthäälikute õigekirja kohta (pikkus ca 40 sõna, kriitilisi kohti sõnas üks ümbes 50% sõnadest).
Võiks lisaks töölehe harjutustele teha ka harjutavat etteütlemise järgi kirjutamist lihthäälikute (täis- ja suluta kaashäälikud) kolme pikkuse märkimiseks .
(näit.: Päike muudab maa soojaks.
Maa annab sooja ka õhule.
Õhk liigub ja tekitab tuule. Jne.)