Kuidas on ilma ennustatud.
Igapäevased vajadused on sundinud inimesi tegelema ilmaga juba väga ammusest ajast.
Rahvas ennustab ilma mitmesuguste loodusmärkide järgi.
Jälgitakse, kuidas muutub ilm ja kuidas käitub elusloodus ilma muutudes - millised pilved tekivad, millist värvi on taevas, millised on tuuled, kas tekib kastet
Ent vaatamata pingutustele täpselt ilma ennustada, ei suuda inimesed tänapäevalgi ilma kontrollida.
Vihmategemine
Ilma on ennustatud mitmesuguste meetoditega.
Vastavalt teadmiste täienemisele ilma kohta, on ka ennustusmeetodid täiustunud ja koos sellega tõusnud ilmaprognoosi kvaliteet.
Kui tihti lööb välku ja müristab?
Seame tööle oma ilmajaama
Vaatame. milliseid ilmamõõtmise võimalusi meil on:
- temperatuuri mõõtmine (kraadiklaasiga)
- pilvisus (hindamine silma järgi - kas pilves või selge)
- millised on pilved
- sademed (millist liiki)
- sademete hulga mõõtmine (mõõdupurgiga)
- õhuniiskus - (udu, kaste ja härmatise olemasolu hindamine silma järgi)
- tuule suund (tuulelipuga)
- tuule kiirus (hindamine silma järgi ja tuulemõõtja abil)
- õhurõhk (baromeetriga kui võimalik)
Tabelite joonimine.
Arutame, milliseid tabeleid oleks vaja, et ilmavaatlusi täpselt registreerida.
Joonistame vajalikud tabelid ja graafikud.
(iga meeskond mõtleb välja, milline peaks olema ja joonib näit. ühe tabeli)
Ilmavaatlused.
Seame sisse ilmamõõtmiste sooritamise korra klassis.
Jaga klass meeskondadeks, kes hoolitsevad iga päev erinevate vaatluste läbiviimise eest.
Vaatlusi võib teha ka mitu korda päeva jooksul - näit. hommikul ja keskpäeval(või tundide lõppedes)
Nädala jooksul sooritatakse ilmavaatlusi iga päev kindlatel aegadel
(tuul,temperatuur, taevas selge/pilves, sademed, sademete hulk, hall, härmatis, jää lompidel jt., õhurõhu muutus).
Ilmajaama töös kasutame omavalmistatud ja ka täpseid mõõduvahendeid - (Termomeeter, baromeeter, tuulelipp, tuulemõõtja.)
Samaaegselt kogutakse ka ajalehtedest ilmateateid ja kuulatakse ilmateadet raadiost.
Kõigi vaatlustulemuste kokkuvõtted tehakse ilmajaama tsüklilõpul.