Kus talvitab soojus?     Suan Kuin 

Kus on küll soojus talve aal?
Siinsamas, ikka meie maal!

Näe, laual kuumust hõõgub tee,
nii palav ja nii maitsev see
ja kõiki nõnda värskendab,
et vanamemmgi nooreks saab.

Ei soojus talvitu vaid tees,
ta on ka apelsini sees!
Seal mahl on suvepäevadest
ja päikest kiirgab punav kest. 		Miks paksud riided seljas meil,
kui käime talvel oma teil?
Eks tea ju iga väikemees:
ka riietes on soojus sees.

Kus soojus magab? - Teki all!
On vedanud nii meil kui tal!

On puudes suvesoojus sees.
On soojust ema südames.
Kui ikka ema sülle poed,
küll on siis kohe hea ja soe!

4. Mitu lühikest sulghäälikut on luuletuse teises salmis?
5. Milises sõnas on viimases salmis ülipikk sulghäälik?
6. Luuletuse teises salmis leidub samuti üks ülipika sulghäälikuga sõna. Milline?
     See sõna on erandlik. Jäta meelde:

 

Ülipikk sulghäälik kirjutatakse ühe tähega (k, p, t) , kui ta asub
sõnas täishäälikuühendi või ülipika täishääliku järel.

     Loe järgmisi ülipika sulghäälikuga sõnu sõnu:

kokk - kook- kõik
vatt - vaat - vait
patt - paat - peitus
3-2-3-3.jpg (16541 bytes)

7. Kirjuta lünka ülipikk sulghäälik.

suur vai__, pehme va__, mahukas vaa__, terav no__, sügav loi__, vallatu
lo__, hobuse loo__, ohtlik au__, maitsev toi__, õlletoo__, lühike to__,
katkine so__, kiire sõi__, libe see__, laka luu__, valge lui__, kinnine lu__.

8. Kirjuta lünka g, b, d, k, p, t või kk, pp, tt.

    Pi__i ja A__u te__id ise omale soojamõõtja. Pipil oli __laasist toru. Aku tõi s__aala jaoks pa__itü__i. Elavhõ__e__at neil polnud. Nad valasid torusse toma__iga värvi__ud piirituse. __ipi viis soojamõõtja ahju peale. Punane ve__elik ha__as ru__u ülespoole li__ama. Aku __üsis: "Miks?”