1. Loe läbi meremeeste tähelepanekud ilma kohta.

MILLINE ILM ON HOMME?      S. Sahharnov

     *Kui reidil tõuseb laevakorstnaist suits otse üles, püsib hea ilm.
     *Kui tuulevaikuses suits mööda vett või maad roomab, tuleb peatselt sadu ja tuult.
     *Loojub päike vette, hea ilm on näha ette.
     *Kui päike loojudes pilvesse vajub, siis peagi ähvardab torm ja raju.
     *Kõnnib kajakas mööda rannaliiva, tuleb meremehele ränka vaeva.
     *Istub kajakas mugavalt vees, ilusad ilmad meid ootavad ees.
     *Tormi eel ronivad vähid kaldale, veest kaugemale, kalad ja meduusid seevastu lahkuvad rannast ja varjuvad sügavusse.

3-2-13-4.jpg (50068 bytes)
     *Kui pääsukesed lendlevad kõrgel, ei ole head ilmad enam kaugel.
     *Lendlevad pääsukesed veepinna ligidal, tulevad tuuled ja vihmapaginad.

2. Kelle või mille järgi ennustasid meremehed ilma?
3. Missugused on sinu tähelepanekud seoses ilmaennustamisega?
4. Tee meremeeste jutust kokkuvõte.
Alusta nii: Head ilma on oodata siis, kui ...
5. Kirjuta vihikusse eelmisest tekstist välja ülipika täishäälikuga sõnad.

KUIDAS KEETA ILMA
Michal Cernik

Teil tuleb võtta katlatäis pilvi,
parimad neist on sinised, vähese koidupunaga kaetud,
mis tuulest üles on aetud.
Ja kui tuul muutub maruks,
olgu teil katlasse puistata kotitäis tuisku varuks,
samuti segu vihmast ja rahest,
kes paneb vähem, ei kahetse vahest.
Lisage tulvavettki ja tooge
vürtsiks lobjakat, tuulispäid, äikesehooge.
Näputäis lund veel patta pange,
ei tee viga, kui kuhjate kokku ka hange.
Taevakulbi siis võtta võite,
et pudruks segada kõike.
Päikese käes see pikaldaselt siis keeb,
kuni aur end nähtavaks teeb.
Hoolt siis kandke, et see ei koguneks laama,
vikerkaareks peab see saama,
mis rõõmustab silma.
Alles siis saate näha ilusat ilma.

Kui sel on metsas või vee ääres asupaik,
on tal metsmaasikamaik.

6. Kirjuta vihikusse ilmakeetmise õpetusest sõnad, milles ülipikk sulghäälik on kirjutatud ühe tähega.

7. Mõtle, millest võiks olla tehtud äikesepilved? lumehelbed?
udu?
Jutusta või kirjuta jutuke.