1. Loe, mida kirjutab Rein Saluri konnadest ja vesilikest ja leia vastused küsimustele!

 

Konnad ja vesilikud
                                                                                                      R.Saluri järgi
    

     Kõige huvitavam on konna näha kevadel, sest siis on tiikides ja järvedes ja kraavides konnakontserdid. Need on niisugused kontserdid, kuhu pole vaja piletit osta. Aga laulu lüüakse seal ikka kõvasti.
     Konnadel on kudemisaeg.         

     Isakonn hoiab emakonnal esimeste jalgadega kõvasti ümbert kinni ja nii nad paarikaupa ringi ujuvad.
     Siis muneb emakonn vette palju väikesi mune ja isakonn laseb munadele oma seemet peale.
     Nüüd on konnakudu vees ja pidu läbi. Suured konnad elavad oma elu edasi, aga igas munas hakkab sooja päikese käes kasvama väike konn. Algul on ta ainult musta täpi suurune, aga paari nädala pärast tuleb munast välja pisike loom, kes pole üldse konna moodi: tal on suur pea ja saba ning jalgu tal ei ole. See on konnakulles ja ta hingab vees lõpustega nagu kala. Varsti tulevad kullesele jalad alla ja saba jääb järjest lühemaks. Lõpuks ronib kaldale väike konn ja tema on juba päris konna moodi. Seepärast kutsutaksegi konni kahepaikseteks.
     Rohukonna munad on kõik ühes tükis koos nagu sült või teraline kohupiim, aga kärnkonna munad on üksteise otsas ketis ja ripuvad veetaimede vahel nagu pärlikeed.

     Eestis on rohukonn kõige tavalisem. Aga meil elavad veel ka roheline veekonn ja rabakonn ja järvekonn ja teised.