Vähid

  
     Puhaste veekogude põhjakivide all ja kaldaalustes urgudes elavad vähid. Öösel roomavad vähid oma peiduurgastest välja ja lähevad toidujahile.Toiduks kõlbavad vähkidele nii taimed kui ka loomad. Eriti armastavad nad aga roiskunud liha. Oma hea haistmismeelega tunnevad vähid juba suurest kaugusest liha lõhna ja puhastavad nõnda veekogusid surnud loomadest.
     Toidu haaramiseks on vähkidel tugevad tangitaolised sõrad.Mööda põhja kõnnivad vähid sõrad eespool, ujudes aga liiguvad nad tagurpidi. Siis sõuavad nad edasi oma aerutaolise sabaga. Vähkidel ei ole sees luulist tuge. Vähid on pealt kaetud tugeva kooriku ehk kestaga, mis kaitseb neid väljastpoolt. Koorik on tugev ja jäik. Kui noored vähid kasvavad, peavad nad mitu korda kesta vahetama. Iga kord ilmub vana, kitsaks jäänud kesta alt nähtavale uus , mis venib suuremaks. Alguses on see pehme ja painduv, peagi aga muutub uus kest jäigaks.
     Vähid armastavad puhast vett. Kui veekogu vesi reostub, kaovad sealt ka vähid. Sellepärast on vähke jäänud vähemaks ning neid ei tohi ilma loata püüda. 

JÕEVÄHK

1. Ühenda joonisel olevad nimetused vähi kehaosadega!

2. Loe, mitut jalapaari kasutavad vähid kõndimiseks? …..

3. Miks on vähid veekogudele kasulikud?

 vahk.jpg (82377 bytes) TUNDLAD

SÕRG

 

KÄIMAJALAD

 

 

 

SABAUIM
4. Vaatle pala "Vähid" !
a) Leia pala 1.-st tekstilõigust liitsõnad................................................
................................................................................................................
................................................................................................................
b) Märgi värviliselt teksti viimases lõigus olevad kaashäälikuühendid.
c) Leia teksti 1.-st lõigust kaks niisugust sõna, kus aa ja uu ei tähista pikemalt kõlavat lihthäälikut. Miks? ...............................................................................................................