Veekogude tavaline asukas
on mudatigu ehk mudakukk.
Kojasuudmest väljasirutunud mudatigu liigub edasi lihaselise
jala abil. Peas asuvad tal kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt
kotta.
Mudateod toituvad veetaimedest. Suus on neil kõvade
hambakestega kaetud hõõrel, mille abil nad toitu peenestavad .
Oma munad kinnitavad teod veetaimedele.
Kuigi mudateod elavad vees, kasutavad nad hingamiseks
õhuhapnikku. Teod hingavad kopsuga ja peavad tunnis 7-9 korda veepinnale hingama tõusma.
 
|
|
Karbid elavad
veekogude põhjaliivas.
Nende koda koosneb kahest lamedast poolmest, mida saab lihaste
abil tihedalt sulgeda. Karbikoda katab pealt sarvkiht, selle all on
portselankiht. Sisemiseks kihiks on pärlmutterkiht. Mõnikord võib karbikodadest leida
ebapärleid. Need moodustuvad kotta sattunud liivaterade ümber.
Harilikult on karpide poolmed veidi avatud ning nad pumpavad
kojast läbi vett. Veest saavad karbid planktonit toiduks ja hapnikku hingamiseks .
 
Eesti järvedes ja jõgedes
elavad ümara karbiga järvekarp ja pikerguse karbiga jõekarp. |
|