Lombis elab erinevaid
röövloomi ja seal võib näha mitmesuguseid suhteid veeloomakeste vahel.
Kollaserv-ujuri vastne on sihvakas, umbes 6 cm pikkune putukas,
kes kuue aerutaolise jala abil vees kindlalt ja väledasti ujub. Laia lameda pea küljes
on tangikujulised lõuad, mida kasutatakse nii mürgisüstlana kui ka saagi
tühjaksimemiseks.
Kollaserv-ujuri vastsetega ei suuda apluses võistelda isegi sellised
kurikuulsad kiskjad nagu tiigrid, lõvid, hundid, haid ja röövherilased. Need kõik on
temaga võrreldes vagurad tallekesed.
Vastne istub rahulikult varitsedes veetaimel, sööstab siis
äkki kiiresti otse saagi alla ja teeb peaga välkkiire liigutuse ülespoole, et ohvrit
lõugadega haarata.
Ujurivastsed kuuluvad nende väheste olendite hulka, kes toitu
väljaspool kõhtu seedivad. Näärmenõre, mida vastsed lõugadest saaklooma kehasse
pritsivad, muudab ohvril kogu sisemuse vedelaks supiks, mis imetakse vastsete makku. Isegi
prisked kullesed või kiilivastsed, keda ujurivastsed on hammustanud, jäävad peagi
ujurivastse surmavate lõugade vahele rippuma nagu lõdvad nahkkotid.
Selle röövli saagiks langeb kõik, mis liigub või elusolendiga
sarnaneb. Korduvalt on juhtunud, et vastsed ründavad koguni vees liikuvat inimest.
Inimeselegi põhjustab vastse mürgine seedemahl suurt valu.
Pisut teiselaadne röövloom on suure toreda sinikollase mustriga
kiili, tondihobu, vastne.
Täiskasvanud tondihobu on oivaline lendaja, kihutades kui
pistrik teiste putukate seas. Tondihobu vastsed on sihvakad, enamasti rohelise- või
kollasemustrilised. Nad sööstavad vees edasi nagu rakettsõidukid: tagakeha tipust
paiskub välja peenike tugev veejuga, mille abil loomad tõukeliselt edasi liiguvad.
Tondihobu vastsed ei pea kunagi ujudes jahti, vaid luuravad
saaki. Kui saakloom ilmub tondihobu-vastse vaatevälja, hakkab too teda jälgima.
Vastupidiselt ujurivastsetele, märkavad tondihobu-vastsed ka väga pikaldast liikumist,
näiteks teo roomamist.
Aegamööda, sammhaaval hiilib tondihobu vastne oma ohvrile
lähemale, siis aga paiskub vastse pea küljest välkkiirelt midagi keelesarnast saagini
ja tõmbab ohvri vastse lõugade juurde. Haaramise teeb vastne oma pikaksveninud
alahuulega.
Vastupidiselt kollaserv-ujuri vastsetele ei tülita kiilivastsed
kunagi endast suuremaid loomi.4. Mille
poolest erineb kollaserv-ujuri vastse ja kiilivastse jahitaktika? |