Veetaimestik järve ääres   

 

     Vaatleme kalade elupaika!


     Kalda ääres kõrguvad hundinuiad ja pilliroog. Pilliroovarred on sõlmelised ja seest õõnsad. Selline ehitus muudab nad vastupidavaks tuulehoogudele - nad painduvad, aga ei murdu. 

     Veidi sügavamal vees kasvavad kõrkjad. Järvekõrkja ehk kaisla varred on lehtedeta. Varres on pehme, valge säsi, sellepärast ei vaju murtud kõrkjad vee alla, vaid ujuvad pinnal.     

Pilliroog  ja kõrkjas

     Sügaval mudas peituvad pilliroo ja kõrkja jämedad maa-alused varred - risoomid, kus säilivad varuained. Kevadel võrsuvad neist noored taimed, mis kasvavad lausa hämmastava kiirusega. 
     Kiire kasvu tõttu imevad kõrkjas ja pilliroog veest palju toitaineid ja puhastavad nii saastunud vett.

Valge vesiroos ja kollane vesikupp
     Tiigi pinnal õõtsuvad valged vesiroosid ja kollased vesikupud. Veepinnal ujuvad nende laiad ümarad lehed, millel võib isegi konn istuda. Vesiroosi ja vesikupu lehtedel on väga pikad leherootsud, mis ulatuvad põhjas asuvate risoomideni.

      Vees asuvatele kividele kinnituvad roheliste juuste sarnased vetikad. Vetikatel ei ole õisi, lehti ega varsi. Nad koosnevad roheliste rakkude reast ja  on suutelised elama ainult vee all. Vetikad saavad kasvada vaid seal, kuhu ulatub päikesevalgus. 

*säsi - taimevarre pehme sisemine osa
*leheroots - vars, millega leht kinnitub juurte või  tüve külge
*risoom - maa-alune varreosa, kus säilivad varuained