 |
Sadakond jalga enne mingit
saarekest tõstsin aerud veest välja, ronisin paadininasse ja heitsin sinna Rogeri
kõrvale kõhuli, uurides läbi kristallpuhta vee merepõhja.
Hõbedastel liivalappidel turritasid väikestes kobarates merekarbid,
poolmed lahti. Vahetevahel paistis nende sakiliste servade vahelt tilluke, kahvatukreemjas
herneskrabi. |
See oli väeti,
mandunud, pehmekestaline olevus, kes parasiidina suurte karpide laineliste poolmete varjus
elab.
Huvitav oli selles molluskite koloonias häireolukorda esile
kutsuda. Torkasin ettevaatlikult liblikavõrgu varre vette ja koputasin vastu üht karpi.
Välkkiirelt plaksatasid poolmed kinni. Sedamööda kuidas ohusignaal vees lainena edasi
kandus, lõid ka ülejäänud karbid oma poolmeservad kinni.
Merekarpide vahel elasid harjasussid - ilusad
kuldoranzid ja sinised sulgjad õielehepärjad pika hallika toru otsas. Harjasusside
häirekellad olid palju tundlikumad kui karpidel: kepiots võis olla värelevatest
õielehtedest alles kaugel, kui need juba kokku tõmbusid ja toru sisse lipsasid. |
| Liivalagendikel lesisid
meripurad, kes olid küll vist kõige inetumad kõigist mereelukatest.
Need arutud algelised olevused lebasid lihtsalt ühes kohas paigal nagu vorstid ja imesid
ühest otsast merevett sisse, et seda teisest otsast välja lasta. Tibatillukesed taimed
ja loomad sõeluti kusagil meripura sisemuses välja. Meripurad oskavad üsna ebatavalisel
moel oma meelepaha väljendada. Tõstke nad veest välja ja ilma nähtava pingutuseta
purskavad nad ükskõik kummast otsast terve veejoa. |
 |
 |
Nendel karidel, kus vett oli
ainult paari jala jagu ja mis mõõna ajal päris kuivale jäid, vohas kõige rikkam elu.
Õnarustest jõllitasid vastu limakalad oma paksude mustade
neegrihuultega.Vetikate vahel varjulistes kaljupragudes olid merisiilikud
kobaras koos. Nende ogad liikusid nagu kompassinõelad võimaliku hädaohu suunas. |
Merisiilikute ümber olid
kividele kleepunud trullakad läikivad meriroosid, kombitsad lehvimas, et
mõnd möödavilksavat krevetti kinni napsata.
Veealuse koopa pimedusest ajasin välja väikese kaheksajala.
Niipea , kui ma ennast liigutasin, paiskas ta välja väikese tindipilve, mis jäi
puhtasse vette hõljuma ja selle varjus tegi kaheksajalg minekut.
|
 |
| Karidel nägin
pakse rohelisi krabisid, all merepõhjas aga liikusid pikkade peenikeste
jalgadega ämblikkrabid , igaühel kukil vetikakimp, käsn või vahel ka
meriroos. |
|
|